Maarja-Magdaleena päeva eelõhtul, 21. juulil avati 11. augustini kestnud XV kirikumuusika festival Raplas, mida rahvasuus austavalt kirikumuusika pealinnaks on hakatud kutsuma.

Ettekandele tuli Franz Joseph Haydni (1732–1809) «Aastaajad» Võru oratooriumikoori ning sümfooniaorkestri esituses.

See, et tegemist oli Võru oratooriumikoori ning sümfooniaorkestriga, üllatas paljusid kontserdikülalisi. Õnneks leidus kavalehel ka selgitus koori ja orkestri ajaloo ja idee kohta – kuigi nii lauljate kui mängijate hulgas kohtas tuntud muusikuid, ei teadnud ilmselt paljud nende Lõuna-Eesti päritolust. Siiski on just see fakt määravaks selle koosluse juures, mida hoiab koos dirigent Erki Pehk, kes ka ise võroke ning kelle initsiatiivil loodi 2004. aastal Võru Sümfoonilise Muusika Ühing.

Uutmoodi koosseis üllatas ka ettekande sügavuse ning kvaliteediga. Võib-olla oli oma osa selles eestikeelsel tekstil (tõlkija Heli Susi), mis aitas kogu teost mõista nii esitajatel kui kuulajatel. Vesteldes vaheajal teiste muusikasõpradega, leidsin minagi, et eestikeelne tekst oli ootamatult hea lahendus, kindlasti parem kui võõrkeel, mis mõnikord ettekande teostusele põntsu paneb.

Head solistid hinnas

Solistid Mati Turi ja Uku Joller esinesid oma tuntud headuses. Kui Mati Turi käest pooleldi naljaga küsisin, kas meil on siis nii vähe oratooriumisoliste, et ikka ja jälle samu nimesid kohtame, vastas ta tõsiselt, et just nii see ongi. Barokkmuusikat meil õppida ei saa ning kui on kavas nõudlikud partiid, pöördutakse ikka samade inimeste poole. Oratooriumi näol ei ole ju ka tegemist lihtsalt «mingisuguse» teosega – see on vaimulik suurvorm, kus solistil peab olema tekstiga oma suhe. Vajalik on muidugi ka ajastukohane laulutehnika. Selles osas esines «Aastaaegade» ainus naissolist Maris Liloson suurepäraselt, kandes välja nii koloratuursoprani aariad kui retsitatiivid. Tema oboekõlaga sarnanev hääl moodustas barokkorkestriga hiilgava ansambli.  

Nelja aastaaja edenedes muutus ka ettekanne – koor tõi kuuldavale üha võimsamaid akorde ning orkestri mäng nihkus üha enam paika. Oratooriumi lõpus ei tahtnud publiku ovatsioonid otsa saada. 

Koor ja orkester on lugu harjutanud ning osade kaupa ette kandnud viimase kahe aasta jooksul. Oratooriumi esimene osa – «Kevad» – kanti ette 2005. aastal Rõuge kirikus ning TÜ aulas, 2006. aastal järgnesid «Sügis» ja «Talv». Tervikettekandeni jõuti sellel aastal, esimest korda lauldi oratooriumi 14. aprillil Võrus. Oratooriumi ettekandeks kutsuti segakoori Hilaro baasil kokku koor ning Võru muusikakooli vilistlastest ja Võruga seotud muusikutest orkester. Ettekandele olid kaasatud abijõududena ka Eesti maaülikooli kammerkoori Camerata Universitatis liikmed. 

Viimase loomejõu vili

Teos ise oli üsna huvitav, kummaline segu hilisbaroki tüüpilistest motiividest retsitatiivides ja fuugades ning Viini klassikute ajal, kelle hulka kuulus ka Haydn, populaarsust koguvatest lieder-tafel stiilis rahvalauludest. Seetõttu läks teos südamesse ilmselt igale kuulajale, kuna igaüks sellest midagi endale armast leida võis. Märkimisväärne oligi see, et esitus oli vaatamata oma eklektilisele vormile võrdselt kvaliteetne pea igas n-ö stiilis – nii loodust ülistavates stseenides, mahlakates talupojalauludes kui klassikalistes kooriosades.

1801. aastal loodud «Aastaajad» põhineb kolme tegelase – talumees Simoni, tema tütre Hanne ja poiss Lukase suhetel loodusega. Olulisel kohal teoses on tänulikkus Looja vastu ja palve. Teosest ei puudunud rõõmulaulud, kuid oli ka nukrust ja kahetsusenootegi. Seda eelkõige tekstis, mida muusika enamasti toetab. Teos nõuab suurt koosseisu, et võimsad kooripartiid ette kanda, ent Rapla kirikumuusikafestivali avakontserdi esitus oli piisavalt suurejooneline ning oleks ilmselt meeldinud paljunäinud autorilegi.

Festivali peakorraldaja Raimo Kivistik on oma sõnul saanud festivali korraldades juurde hulga halle karvu, kuid ei kujuta kodulinna festivalita enam ettegi. See on Eestis ainus maakonnafestival selle otseses tähenduses, sest suurest muusikast on igal suvel osa saanud kuulajad ka kõige väiksemates ja kaugemates külakirikutes. Festival on hinnatud nii Eesti muusikaringkondades kui ka rahvusvaheliselt – maailma mainekates muusikafestivalide kataloogides figureerib Rapla nimi tänu festivalile juba pikemat aega.

Festivali alguses antakse igal aastal üle Maarja-Magdaleena auhind, mille sellel aastal sai Harri Õunapuu, riigikogu liige, kes on hea seisnud riigieelarvest kirikute hoolduseks antava toetuse eest. Auhinnaks oli Tauno Kangro loodud Maarja-Magdaleena pronkskujuke.

Kristel Neitsov