Et nad kõik üks oleksid

Eesti Kirikute Nõukogu 30. aastapäeva tänujumalateenistus toimus 21. veebruaril Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus.

Pärast protsessiooni sisenemist lauldi esimene ühislaul (KLPR 232). Aastapäevakoguduse laulu kõrval esitas Credo-Allika kammerkoor Anna Mazurtšaki juhatusel Margo Kõlari, Pärt Uusbergi ja Rudolf Tobiase laule. Organistiks oli Piret Aidulo. Tervitas Rootsi-Mihkli koguduse õpetaja Patrik Göransson.
Osalejate hulgas olid president Arnold Rüütel koos abikaasa Ingrid Rüütliga, riigihalduse minister Janek Mäggi, siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja Ilmo Au, justiitsministeeriumi asekantsler Priit Kama ja Soome Oikumeenilise Nõukogu peasekretär Mari-Anna Auvinen.
Aastapäevakõnega kutsutute poole pöördudes ütles EKNi president Andres Põder: „Kolmkümmend aastat on piisavalt pikk aeg, et kinnitada selle otsuse õigsust ja organisatsiooni vajalikkust. On rõõm, et võime seda aastapäeva tähistada Eesti Vabariigi 101. aastapäeva eel. On ju Eesti Kirikute Nõukogu tegevus suunatud kogu ühiskonnale, pidades silmas nii rahva kui riigi head käekäiku ja kirikute head koostööd riigiga. Midagi sarnast ja tunnuslikku leiame ka mõlema ajaloolise ettevõtmise algusest.
Eesti Vabariik kuulutati välja maailmasõja tormituultes. Vaevalt sai keegi olla väga kindel, kuhu need tuuled pöörduvad. Tegutseti lootuse peale, toetudes arusaamale õiglusest ja vabadusest, mida oli ammutatud ka Jumala sõnast. Eesti Kirikute Nõukogu asutati okupatsiooni tingimustes, mitu aastat enne Eesti iseseisvuse taastamist. Vaevalt keegi teadis, mis uut ühendust ees ootab. Tegutseti Jumala sõnast juhindudes ja sellest julgust saades.“
Andres Põder tunnustas riigikogu, vabariigi valitsust, ametiasutusi jt, kellega EKNi seovad mitmekülgsed head partnersuhted. Ta tõi esile EKNi töös kirikute kõige olemuslikuma ülesande – oikumeenia teoloogilise mõtestamise.
„Kümme aastat tegutsenud teoloogiakomisjon on koostanud ülevaated liikmeskirikute arusaamadest ristimise ja armulaua küsimustes. Tõelise kirikuosaduseni on aga veel pikk tee, mis nõuab nii mõistuse kui südame, nii tõe kui armastuse kooskõla.“
Jumalateenistusel teenisid kaasa EKNi liikmeskirikute juhid ja esindajad, EKNi eelmine, kõige kauem ametis olnud president, EELK emeriitpiiskop Einar Soone.
EKNi asutamisdokumendile 1989. aastal alla kirjutanud Eesti Metodisti Kiriku superintendent emeeritus Olav Pärnamets meenutas usutluses Eesti Kirikule, et EKNi loomine algas perestroika tingimustes ning paljudel kirikuinimestel oli hea meel sellest. Ta nimetas toonase metropoliidi Aleksiuse kaalukat rolli protsessis. „Pöörduti minu poole, et ka meie kirik oleks üks liikmeskirikuist ja mul ei olnud mingit põhjust keelduda.
Kirikute nõukogu on nii aastast aastasse tegutsenud, arenenud. Ta ei ole üks põõsatagune vaikiv üksus, vaid ühiskonnas end teada ja tunda andnud. Teda ei saa nii lihtsalt ignoreerida. Ta on ka ääretult vajalik, sest paljud Eesti inimesed, keda ma nimetan vaikivaks enamuseks, kes ei ole häälekad ja igal pool oma arvamusega esile ei trügi, ootavad EKNi seisukohta väga tähtsates küsimustes, nagu inimelu ja ühiskonnaelu küsimustes. EKN on neid vastuseid ka andnud. Tänan jumalat selle eest ja nende eest, kes on praegu EKNis n-ö tegevteenistuses. Ma loodan südamest, et tulevikus toimib see õnnistatud nõukogu me rahva õnnistuseks.“
Jumalateenistuse lõpus said tervituseks sõna riigikogu esimees Eiki Nestor, peaminister Jüri Ratas (loe kõnet kõrvalveerus) ja Euroopa Kirikute Konverentsi peasekretär isa Heikki Huttunen.
Jumalateenistuse lõpuks kõlas ühislaul „Hoia, Jumal, Eestit“, mis eelseisva vabariigi aastapäeva ja valimiste kontekstis muutus kui palvelauluks: jõudu andku taevad sulle, kodumaa.
Pärast jumalateenistuse lõppu võttis EKNi president Andres Põder vastu õnnitlusi ja kingitusi. EKN tegi ka osalejatele omalt poolt kingituse vastvalminud trükise „Eesti Kirikute Nõukogu 30“ näol. Kogumik sisaldab tähtsamaid vastuvõetud dokumente, kroonikat, fotosid jm.
Eesti Kirikute Nõukogu asutati Kuremäel Pühtitsa kloostris 16. veebruaril 1989 ja on 30 aastat toiminud Jeesuse ülem­preesterliku palve kohaselt: et kõik oleksid üks, nii nagu sina, Isa, minus ja mina sinus, et nemadki oleksid meis, et maailm usuks, et sina oled minu läkitanud (Jh 17:21).
Sirje Semm

Pildigalerii: