Eestit valitsevad kaks parteid

Valimiste esinumber Keskerakond küll ei
suurendanud eelmiste valimistega võrreldes kogu häältesaaki (saadud 25,48%
häältest on mõni kümnendik vähem kui kolm aastat tagasi) ega saadud kohtade
arvu Tallinna volikogus (32), kuid siiski on Keskerakond tugevamalt võimul kui
kunagi varem. Ning põhjus ei seisne mitte niivõrd Keskerakonna
valimistulemuses, kuivõrd teiste erakondade omas.

Keskerakonna käes on enamus volikogu
kohtadest Tallinnas, Põlvas ja Narvas. Suurematest keskustest on volikogu
enamus välja käia vaid Reformierakonnal Valgas. Ning et teised Riigikogu
erakonnad – peale Res Publica – parandasid kõik kolme aasta taguseid tulemusi,
on volikogude koosseis killustunum kui varem. Et aga Reformierakond parandas
oma tulemust peaaegu poole võrra (2002. aastal saadi kohalike omavalitsuste
valimisel 12,2% häältest, nüüd 16,9%), siis on tegemist tõsiasjaga, et kahe
peale kokku saaksid Keskerakond ja Reformierakond volikogude koosseisu enamuse
kõikides suuremates keskustes peale Viljandi, Kohtla-Järve, Pärnu ja Rakvere.

Seejuures ollakse väga lähedal sellele ka
Pärnus (kus jääb Keski ja Reformi kooslusel enamusest puudu vaid üks koht) ja
Viljandis (puudu jääb 2 kohta). Kui veel arvestada, et Kohtla-Järvel sisuliselt
erakondade nimekirjade vahelist konkurentsi ei toimunud (kõik kandidaadid
konkureerisid valimisliitude nimekirjades), siis vaid Rakveres jääks Keski ja
Reformi koalitsioon kaugele volikogu enamusest (kahepeale kokku saadi 6 kohta 21st).

Nii ei ole liialdus öelda, et Eesti
parteipoliitikas on välja kujunemas kaks tugevat (Keskerakond ja
Reformierakond), üks keskpärane (Rahvaliit) ja kolm nõrgemat erakonda
(Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Isamaaliit ja Res Publica). Viimases kolmikus toimub
võitlus esinduskogudesse pääsemise eest, esimesed kaks (ja vähemal kujul ka
Rahvaliit) aga toimetavad Eesti asju.

Minu mäletamist järgi on selline olukord
taasiseseisvunud Eestis seniolematu, et võim jaguneb sisuliselt kogu riigis
(võib vähemalt saab jaguneda) kahe suurema erakonna vahel. Ka eilsed-üleeilsed
esimesed sõnumid esimestest koalitsioonimõtetest mitmel pool Eestis vaid
kinnitavad Keski ja Reformi tihedat koostööd. Kohalike omavalitsuste valimistel
said Keskerakond ja Reformierakond kokku rohkem hääli (42,4%) kui neli
ülejäänud parlamendierakonda (35,94%), mille kohaselt võiks järeldada, et kui
täna toimuksid ka Riigikogu valimised, saavutaksid nad kahepeale ka seal
enamuse. Et aga Riigikogu valimistel saavad valida vaid kodanikud, võib Keskerakonna
häältesaak kujuneda väiksemaks kohalike omavalitsuste valimistega võrreldes,
mistõttu praegusel hetkel ilmselt need kaks erakonda Riigikogu enamust ei
saaks. Kuid trend on olemas ning kahe partei võim võib saada reaalsuseks ka
üleriigilisel tasandil.

Ega nii just ei pea minema – eks erakonnad
arutle isekeskis, kes kellega koalitsiooni moodustab – ning võib-olla on
valimisvõitluses taas kord oluline vahepeal üksteisele selg keerata. Kuid kui
Kesk ja Reform saavad senisest suuremale koostööle kohalikes omavalitsustes,
siis on ikka äärmiselt küüniline, kui ka järgmiste valimiste debati lõpetavad
Keskerakond ja Reformierakond mõtetega, et vali Reformierakond, muidu tuleb
Keskerakond võimule. Ja vastupidi.

Alar Kilp