Fred Jüssiga tarbimisvõidujooksul

29. jaanuaril tähistas 85. sünnipäeva Fred Jüssi. Linastus äsja valminud film „Olemise ilu“ ning teles on näidatud mitmeid varasemaid intervjuusid ja filme nii Frediga kui Fredist.
Eks Fredi lugu – ühes teleintervjuus Frediga ütles Tõnis Mägi, et Fred räägib 60 aastat ühte ja sama lugu – kõnetab inimesi erinevalt, seetõttu järgnevad mõtted on mitte üksnes Fredist, vaid ka sellest, kuidas need mind kõnetasid.
Fredil ei ole mitte elufilosoofia või maailmanägemus (teooria või ettekujutus), tal on pigem kogemuslik maailmatunnetus. Nii ei räägi ta eesmärkide saavutamisest või enese n-ö tulemusjuhtimisest, vaid teel olemisest, enese ja keskkonna tunnetamisest.
Ühes filmis ütles Fred, et ta saab aru, et nt vaikus ei mõju kõigile inimestele ühtmoodi – ühed vajavad vaikust, teised taluvad ning viimaste puhul on küsimus selles, kui palju nad suudavad vaikust taluda. Osa inimestega on Fredil tüütu suhelda, ent just suhtlemine sellistega, kellega ta ei ole „samal lainel“, aitab tal iseendast paremini aru saada kui suhtlemine nendega, kellega on palju ühist.
Fredi väitel on inimesel elus kaks olulist või keerulist ülesannet. Esiteks tuleb üles leida see, kes sa olemuse poolest oled. Ent enda ülesleidmine on vaid pool võrrandist. Seejärel oma olemusele kindlaks jäämine võib olla isegi eneseleidmisest keerulisem. Igal juhul on inimese ja elu käsitluse lähtepunktiks tõdemus, et inimesed elavad, kogevad ja tunnetavad erinevalt. Mingites tahkudes ei ole vale kohelda kõiki ühtmoodi, nt liikluses on põhimõtteliselt kõik jalakäijad võrdsed jalakäijad ja autojuhid võrdselt autojuhid.
Samas on üsna halb, kui loomuste ja tunnetuste erinevus või isikupärasus unustatakse ära laste kasvatuses, hariduses või juhtimises. Lapsed on erinevad, nt see, mida üks vajab, võib olla teisele vastunäidustatud. Hariduses on vaja arvestada tulevikuoskustega, mida tänasele õppijatele andma peaks, ent ei nüüd ega tulevikus tee inimesed ühetaoliste vahenditega ühetaolist tööd. Ühetaoliste mõõdikutega Exceli tabelis võib kõiki hinnata ühtmoodi, samas omavad nii juhid kui juhitavad erinevaid isiksusetüüpe, mida võiksid ära tunda ja arvesse võtta mõlemad.Teisisõnu, nii inimeste kui looduskeskkonna puhul ei tohiks ignoreerida erinevusi (või mitmelisust), mis neis loomupäraselt on.
Mullu detsembris võeti vastu „Euroopa roheline kokkulepe“ (https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal_et). Selle eesmärk on saada esimese kontinendina kliimaneutraalseks aastaks 2050, vähendada saastet, tagada õiglane ja kaasav üleminek muutunud tootmis-, tarbimis- ja elamisviisidega digitaalsele-nutikale ühiskonnale. Leppe teksti lugedes paistab, et oluline oskus, mida arendada, on ka „kohanemine kliima soojenemisega“, ehk järgmised kolm kümnendite õpime kõik kohanema muutunud keskkonnaga.
Ma tean, et kliima soojeneb ning see on inimtekkelist laadi, ent kas ma suures pildis tean, mida ja kuidas järgmised kolm kümnendit edasi elama peaks? Kaupade ja toodete arv poodides ei vähene, lähiaastatel ehitatakse tõenäoliselt ikka rekordiliselt suuri kaubakeskusi ja reisitakse Taisse.
Kas tarbimise vähendamine ja „naasmine looduse juurde“ on arukas valik nutika tarbimise üha võimenduvas võidujooksus? Muru peaks ikka hooldama robotmuruniidukiga või mitte? Nii ei kasva ega õitse võilillegi, ent samas hävitab see vähe, ehkki süsteemselt seda mitmelisust, mis aias muidu oleks. Nii väiksed (ja mugavad) nutikad asjad ei häiri kliimaneutraalsuse saavutamist.
Võidujooks tarbimise vallas ei kao. Küsimus ei ole mitte energiatarbimise vähendamises, vaid selles, kuidas teda ammutada. Start-up-ettevõtja ja kliimaaktivist Jaak Laineste (Postimees, 5.2.2020) kirjutas: „Ärgem muretsegem suure energia kulu pärast, vaid selle tootmise viisi pärast. Täpselt nii lihtne see kliimaprobleemi lahendamine ongi.“
Võtad robotmuruniiduki, käid perega Tais nädalavahetust veetmas ning kui just ise metsa ei jõua (kui seal sääski enam ei ole, siis ämblikud ja puugid on ikka), siis vaatad nutika vahendiga järelvaadatavat Fred Jüssi filmi.

 

 

 
 

Alar Kilp,
kolumnist