Kiili vald märkas ja tunnustas Jaane Lendi
/ Autor: Rita Puidet / Rubriik: Uudised / Number: 11. märts 2020 Nr 10 /
Töö sunnib Jaane Lendi ka laaduri rooli. Erakogu
Jüri koguduse nõukogu liige ja vennastekoguduse eestseisuse liige Jaane Lend on pälvinud Kiili valla tänukirja.
„Kiili on küll väike vald, aga meie suurepärased inimesed ja tugevad kogukonnad teevad meie valla suureks ja tugevaks,“ ütles vabariigi aastapäeva kõnes Kiili vallavolikogu esimees Merje Einmann, võib lugeda Kiili valla lehest.
Teiste seas ei jäänud märkamata Nabala palvemaja uue kõrvalhoone ehitus, mis sündis tänu Jaane Lendi organiseerimisele. Uus kõrvalhoone, mis kujutab endast korralikku kuuri ja kahte tualetti, oli esitatud ka aasta teo kandidaadiks.
Taoline märkamine tuli asjaosalisele ootamatult ja tänukirja võttis vastu Jaane vend Avo Lend, sest Jaane võõrustas samal ajal palvemajas toimunud kuulutustunnis olnud külalisi. Ka siis, kui Jaanele helistasin, viibisid vennad parajasti seal ja käsil oli suure saali laudpõranda all olnud kuni poole meetri paksuse mullakihi ja suurte kivide väljavedu. Masinatega on see mõnevõrra kergem, kuid kitsastes oludes kulub selleks neli päeva.
Nabala palvemaja uuendamist alustati 1990ndate keskel ja seejärel on igal aastal püütud midagi korrastada. Suurem välisremont tehti 2012.
Kõrvalhoone ehituse kohta ütleb Jaane Lend: „Keegi peab vastutuse võtma ja me ei tahaks olla kehvemad kui eelkäijad. Toimus mitu talgupäeva ja nii oli lisaks kahele ehitusmehele abilisi palju. Ehitasime paar kuud ja vald toetas rahaliselt. Pärast valmimist korraldatud tänuüritusel käis mitu inimest palvemaja uudistamas.“
Kord kuus peetav kuulutustund ja kord nädalas toimuv piibliring annavad võimaluse inimestel kokku tulla, et ammutada jõudu Jumala sõnast, tänada ja palvetada. Lisaks saavad kohalikud lapsed omandada kunstiringis uusi oskusi.
Nabala palvemaja on ainuke pühakoda Kiili vallas, praegune valmis 1926 ja tegutses Jüri koguduse filiaalina ka nõukogude perioodil. Arhitektuuri- ja kunstiajaloolane Anneli Randla on märkinud uuringus „20. sajandi palvemajad“, et tegu on traditsioonilise ja väga hästi hooldatud külakeskkonna märgilise hoonega.
Rita Puidet
