Oluline on jääda truuks kristlikele väärtustele
/ Autor: Avo Üprus / Rubriik: Arvamus / Number: 2. september 2020 Nr 32 /
Aeg on läinud nii kaugele, et inimesed küsivad, mis on kristlikud väärtused. Meie peame sellele vastama. Kristlikud väärtused on kristliku Euroopa vundament, on inimõiguste deklaratsiooni alus. Kes seda eitab, see valetab.
1988. aastal loodi Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP), Eesti Kristlik Liit (EKL) ja Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond (EKDE). Nimelt nende organisatsioonide liikmetest kujunes välja pikaks ajaks Eesti sihid määratlenud tuumik. Koos Eesti Muinsuskaitse Seltsiga kuulutasid EKL ja ERSP Raekoja platsil 1989. aastal välja Eesti ajaloo ühe olulisima algatuse: kodanike komiteede liikumise, mis viis Eesti Kongressi valimiseni. Enam kui 600 000 kodanikku ja kodakondsuse taotlejat andsid sellele esinduskogule vajaliku legitiimsuse ja mandaadi.
2018. aastal jäädvustati ühinenud ja uuenenud erakonna Isamaa kristlikud väärtused maailmavaatelisteks alusteks. Millegipärast ei leia neid aga kodulehel. See tähendab, et me peame selle järele küsima.
Minu jaoks ei ole need väärtused iganenud. Need on ajaproovile vastu pidanud. Usk, lootus ja armastus annavad raamid avarale tõlgendusruumile ja seovad enesega ülejäänud. Tänane poliitiline ruum vajab vääristamist. Seega tuleb kilbile tõsta inimväärikus. See baseerub usul, et inimene on Jumala näo järgi loodud meheks ja naiseks. Inimene peab seisma oma pühaduste eest, peab hoolima kaasinimesest, keskkonnast ja kõigest muust, mis on tema vastutusele antud.
Avalikus ruumis räägitakse palju vabadusest ning sageli lahus vastutusest. Nii liberaalid kui ka tänased uusparempoolsed tõstavad vabaduse esiplaanile. Nad ütlevad, et vabadus loob eeldused ka väärikusele. Mina väidan, et inimene saab säilitada väärikuse ka siis, kui tema vabadust rünnatakse või see temalt võetakse. Vabadust peab piirama sisemine väärikus ja ligimesearmastus. Kristlik demokraatia ja hooliv konservatiivsus on mõistlike inimeste parempoolsus.
Parempoolsus tähendab vastutust. Vastutust nii materiaalsete kui vaimsete ressursside eest. Vajaduspõhist abi ja toetust nõrgematele ning tuge ettevõtlikkusele ja haridusele. Parempoolsus igavikuliste väärtusteta, ilma hoolivuse ja vastutuseta, viib lühiajaliste eesmärkide rägastikku, enesekesksesse ummikusse.
Mõistlik konservatiivsus tähendab lisaks arukale majandamisele ka lugupidavat ja taktitundelist suhtumist, inimlikku hoolivust, mõistmist hukkamõistmise asemel. Kristlus keerab sellele elutervele hoiakule veel ühe keerme peale ning nõuab tingimusteta armastust. Armastusel ja hoolivusel, mis on aktiivsed, tegudes väljenduvad hoiakud, ei ole midagi tegemist ühe või teise nähtuse tolereerimisega. Sallivus on ükskõiksus.
Päriselu realiseerub lugupidamise ja armastuse pingeväljas, ükskõiksusele pole siin kohta. Ka lausliberaalsus ja sotsialism jäävad nende väärtuste mõjuväljast väljapoole, ümbritsedes kristlikku demokraatiat ja konservatiivset kristlast, mitte fundamentalisti, otsekui soo ümbritseb saari. Saartele saab midagi rajada, sohu mitte. Soo on midagi, mis tuleb ületada: eneses ja ühiskonnas. Soovin õigeid valikuid ja sirget selga kristlike väärtuste eest seismisel.
Avo Üprus,
Isamaa Kristliku Ühenduse juhatuse esimees