MTÜ Vaikuse Lapsed otsib juhatuse liikmeid
/ Autor: Kätlin Liimets / Rubriik: Uudised / Number: 14. aprill 2021 Nr 16 /
Juhatuse liikmena on võimalus juhtida üle-eestilist lapse kaotanud perede leinatoetustegevust. Avaldusi oodatakse 16. aprillini.
MTÜ Vaikuse Lapsed juhatusse kuuluvad praegu Juta Palmeri, Eidi Aidla ja Triinu Tints. Juta Palmeri ja Eidi Aidla soovivad oma koha loovutada uutele tegijatele. „Selles valdkonnas pole suurt edutunnet. Peab olema sisemine motivatsioon ja rõõm tuleb leida eelkõige sellest, et saame aidata peresid, kelle laps on surnult sündinud või lahkunud vastsündinueas,“ tutvustab MTÜd algusest peale juhtinud Risti koguduse liige Juta Palmeri, lisades, et siiani on isiklik lapsekaotuse kogemus kasuks tulnud, et sellise raske teemaga tegelda, ent pole eeltingimuseks.
Ka elupaik ei sea kitsendusi. Seniajani on juhatuse liikmed elanud Viljandis, Tallinnas ja Pärnus ja see on pigem üle-eestilisele võrgustikule kasuks. Lisaks tänini tehtule ollakse ka avatud uutele ideedele, kuidas paremini peresid toetada ja ühiskonnaga suhelda.
Tegutsetud on kolmes suunas. Esimeseks on Risti kirikuaias asuv 2011. aasta 23. juulil pühitsetud Vaikuse laste rahupaik, mille teostamise ideest MTÜ alguse sai: „Sellest, et Risti kogudus koos õpetaja Annika Laatsiga idee kahe käega vastu võttis, sai meie tegevuse vundamendi kivi.“
Lapse kaotanud pered on rahupaika tee leidnud. Võimalus on lapseke matta, ent on ka peresid, kelle kaotus on raseduse nii varajases staadiumis, et polegi surnukeha, mida matta. Siis saab teha sümboolse matuse ning paik jääb mälestuspaigaks. Nimesilte ühisele mälestuskivile ei panda, ent need märgitakse koguduses üles.
Teine valdkond on suhtlus haiglatega, leinatoetus ja koolitused. Näiteks valmistatakse mälestuskarpe, mida kingitakse lapse kaotanud peredele. „Pered saavad sinna koguda mälestusesemeid ja neile on see kinnitus, et nende laps on olemas olnud. Karpide valmistajad saavad omakorda leinajaid aidata,“ jagab Juta Palmeri. Aastas jagatakse karpe sünnitusmajades ja Tallinna lastehaiglas kokku umbes 40.
Lapse kaotanud vanemate huvide esindamine ning nende tõhus toetamine ka riiklikul tasemel on olnud kolmas oluline eesmärk. „Siiani surnult sündinud laps ei saa isikukoodi ega nime ja vanematele ei maksta toetusi. Justkui seda last polekski olnud. Hetkel menetletakse teemat riiklikul tasandil ja loodame, et toimub muutus,“ kõneleb Juta Palmeri viimasel ajal toimunud arengust.
Juhatuse liikmekandidaadid leiavad enam infot
https://vaiksed.ee/ ja http://inx.lv/Emah.
Kätlin Liimets