Peakaplan arvati reservi

Kuigi 1. novembrist on kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Gustav Kutsar arvatud reservi, ei tähenda see sisuliselt erru minekut. 

Kuidas möödus viimane päev kaitseväe peakaplanina?

Gustav Kutsar: Viimane päev ei mahtunud ühe päeva sisse. Ametlikult oli viimane tööpäev 31. oktoobril. Et see oli usupuhastuspüha, siis sain enda sisse vaadata, kuidas usk mind need 19 aastat ja 10 päeva selles ametis on kandnud. Mitteametlikult oli viimane tööpäev neljapäeval, mil sain tegevteenistuses peakaplani ülesannetes jätkavale vanemkaplanile vajalikud materjalid üle anda. Veel mahtus päeva tänusõnade ütlemine. Mind tänati, aga ka mina tänasin kõiki kamraade. 

Kuivõrd oled reservis jätkuvalt seotud kaplaniteenistusega?

Tegelikult rohkem kui arvata võiks. Ametlikult lõppes minu tegevus rahuaja ametikohal, kuid jätkub reservteenistus peakaplanina sõjaaja ametikohal. See on sarnane, kui vaimulik on määratud vikaarina praosti või piiskopi juurde. Jätkan nõu andmist vanemkaplan piiskop Ago Lilleorule, et aidata meie kaplaniteenistuse ümberkujundamist reservteenistuse põhiseks. Sellega on seotud kaplanite väljaõpe ja koolitus ning õppuste läbiviimine. 

Sisuliselt minu teenistus jätkub veel veidi üle kolme aasta, siis alles on mul õigus minna erru. 

Veel koguduseõpetajana läbisid 2002. aastal reservkaplani väljaõppe. Miks otsustasid jätkata kaitseväe vaimulikuna?

Tundsin tahet jätkata oma vaimuliku kutsumuse alal ja arvasin, et kaplanina suudan parimal viisil teostada oma patriootlikke suundumusi.

2016. aastast olid kaitseväe teenistuses peakaplanina. Millise hea ja millise halva mälestuse tõstaksid sellest perioodist esile?

Parimad mälestused on seotud ametivendadega. Eredaim jääb paari aasta taha, mil piiskop Ago Lilleorg vastas minu teistkordsele kutsele liituda uuesti kaplaniteenistusega. Ametialaseid õnnestumisi meenub suurõppustest Siil. Raskeid mälestusi ma taagaks kaasas ei kanna – olen selle lausa elupõhimõtteks teinud.

Kui hea ülevaade on reservi arvatud kaplanite tulevikust?

Mul on hea ülevaade. On teada, kellega üksuste ülemad soovivad jätkata teenistuslepingute vormis ja kes pühenduvad edaspidi kogudusetööle. 

Kui hästi on kindlustatud Eesti kaitseväelaste ja kaitseliitlaste moraalne tugi pärast tegevkaplanite reservi arvamist? Kas lahkud tegevteenistusest rahuliku südamega?

Kahjuks mitte, süda on murelik. Olen lubanud piiskop Ago Lilleorule osaleda arutlustel uue reservteenistuse kontseptsiooni teemal. Aidata kindlustada üksuste vaimulik teenindamine kaplanite poolt. 

Kui mees parimas eas astub ametist tagasi, siis on õigustatud uurida, mis saab edasi?

Asusin septembris ümberõppele ja loodan aasta pärast sooritada perelepitaja kutseeksami. Olen lubanud osaleda senisest rohkem Kaitseliidu üksuste tegevuses ning ootel on ka pühendumine akadeemilises valdkonnas.

Liina Raudvassar