Kõneldi Eesti elanike maailmapildist

➡️ Vaata ka videouudist Konverentsil mõtestati eestlaste usuelu

11. novembril Tartu Ülikooli aulas toimunud konverentsil analüüsiti Eesti Kirikute Nõukogu ja TÜ usuteaduskonna korraldusel läbi viidud uuringu „Elust, usust ja usuelust 2020“ tulemusi. 

Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) poolt avasõnad ütelnud emeriitpeapiiskop Andres Põder toonitas, et sotsioloogilised küsitlused aitavad süvendatult vaadelda ja kirjeldada keskkonda, kus kirikud tegutsevad. Kirikutel on oluline oma tegevuse kavandamiseks teada võimalikke üksikasju elanike usulistest teadmistest ning hoiakutest. Alates 1995. aastast on iga viie aasta järel EKNi korraldusel läbi viidud uuring Eesti elanike religioossest identiteedist. Tegu pole lihtsa ülesandega, nentis Andres Põder ja kiitis uuringus osalenud teadlasi, kelle usaldusväärsus tugineb asjaolule, et nad on ühteaegu sotsioloogilise kui ka teoloogilise kompetentsusega. 

Andmed on vabaks kasutamiseks

Ülikooli usuteaduskonna juhataja dr Roland Karo kinnitas, et uuring „Elust, usust ja usuelust 2020“ (EUU) ei jää „riiulile tolmuma“, vaid konverentsil alustatud diskussiooni jätkatakse auditooriumides üliõpilaste väitlusringides ning kindlasti kasutatakse uuringu andmeid mõneski edasises teadustöös. 

Projektijuht dr Laur Lilleoja avas EUU tausta. Ta tuletas meelde, et antud küsitlus toimus esmakordselt dr Hans Hanseni initsiatiivil 1995. aastal ning seda on edaspidi EKNi korraldusel korratud iga viie aasta järel, kokku kuues voor. Esineja rõhutas, et nii 2020. aasta kui ka varasemate küsitluste andmed on avatud kõigile vabaks kasutamiseks: „Tänaseks on EUU andmeid kasutatud enam kui 60 teaduspublikatsioonis, millele lisandub kaks mahukat 2010. ja 2015. aasta tulemustele pühendatud kogumikku.“

Religioosne identiteet ja rahvus

Lühikokkuvõtet EUU tulemustest tehes tõi Laur Lilleoja esile, et rahvuse küsimus osutus oluliseks Eesti elanike usulise identiteedi kirjeldamisel. Kui kogudusse või usuliikumisse kuulumise lõikes ei ole eestlased ja muust rahvusest eestimaalased drastiliselt erinevad, siis usulise identiteedi osas on erinevused vägagi olulised, eriti mis puudutab usklike ja religiooni suhtes ükskõiksete osakaalu – enam kui 40% muust rahvusest vastanutest ja kõigest 13% eestlastest on end samastanud uskliku inimesega, ning kui iga neljas eestlane peab end usu suhtes ükskõikseks, siis muu rahvuse hulgas on seda varianti märkinud vaid iga kümnes. 

Rahvuse põhjal eristuvad ka tõekspidamised Jumala olemasolu osas – ilmnes, et eestlaste hulgas on pea kolm korda enam Jumalasse mitteuskujaid. „Kahtlemata peegeldavad need erinevused nii kultuurilist kui ka tähendusväljade variatiivsust,“ märkis Lilleoja.

Naised meestest usklikumad

Dr Lea Altnurme seadis oma ettekandele eesmärgiks näidata, kui drastiliselt võib kristluse tähendus, tähtsus ja roll erineda individuaalsel ja ühiskondlikul tasandil ning ta kutsus kuulajaid kaasa mõtlema, kuidas peaks tulevikus uuringuid läbi viima, et need mõlemad ammendavalt hõlmatud oleks. 

Dr Kaido Soom märkis, et EUU 2020 põhjal kuulub Eesti kogudustesse 22% vastanutest – luterlikku kirikusse kuulub 43%, õigeusu kirikusse 35% ja baptistide liikumisse 5% kogudustesse kuulujatest. „Seega võib traditsiooniliselt rääkida Eestimaa kristlastest kui luterlastest või õigeusklikest,“ toonitas Soom, lisades, et kui eelmised küsitlused näitasid õigeusklike ülekaalu, siis EUU 2020 andmetel on luterlased enamuses. Kogudusse kuuluvatest inimestest peab ennast usklikuks 62%; 50% on nõus väitega, et Jeesuse Kristuse ristisurm lunastas inimkonna.

„On üldteada tõsiasi, et naised on enamikus meie kristlikes kogudustes arvulises ülekaalus,“ alustas ettekannet dr Liina Kilemit, keskendudes Eestimaa naiste arusaamadele EUU 2020 põhjal. Sellele, et naised kalduvad olema usklikumad kui mehed, kuuluma rohkem kogudustesse ning olema ka meestest enam motiveeritud osa võtma koguduslikust elust, puudub teadlastel ühene seletus. Kilemit nentis, et küsimus vajaks edasist uuringut, sest erinevate sotsiaaldemograafiliste rühmade lähim vaatlus annaks kirikutele niidiotsa, kuidas neid erinevaid rühmi kõnetada.

Usuõpetust oodatakse kooli

Dr Olga Schihalejev analüüsis EUU 2020 andmetest neid, mis puudutavad suhtumist usundiõpetusse. 55% vastanutest olid nõus, et koolis võiks olla kohustuslik õppeaine, mis tutvustaks erinevaid religioone. Ta märkis, et see protsent on võrreldes eelmise, EUU 2015 uuringuga oluliselt suurem, mis näitab ilmekalt ühiskonna valmisolekut. 

Dr Atko Remmel vastas ettekandes küsimusele, mida ütleb EUU 2020 mittereligioossete inimeste kohta. Tema sõnul jääb mulje, et EUU selgitab välja eelkõige suhtumist kristlusse, mis on natuke vastuoluline uuringu kutsega, mis lubab, et fookuses on Eesti inimese maailmapilt tervikuna.  

Liina Raudvassar