Kõik teed jäävad pooleli

Siin oleks pidanud ilmuma Peeter Oleski artikkel emakeelse Tartu Ülikooli aastapäevaks. Täna, 1. detsembril oleks tunnustatud keele- ja riigimees saanud jagada kirikulehe lugejatega oma mõtteid eestikeelsest kõrgharidusest ja Tartu Ülikooli osast selle hoidmisel. 

Kirjutamata jäänud artikli osas mitu kuud tagasi kirja teel mõtteid vahetades kinnitas Olesk: „Ole mureta, Liina, sa saad selle.“ Ma ei olnudki mures, sest minu kogemuse põhjal oli Peeter Olesk sõnapidaja – mida lubas, seda ka tegi. Ei teadnud Olesk oma sõna andes aga ju isegi, et jõulukuu alguseks ta ajast igavikus on. Inimene teeb plaane, Jumal aga juhib. Keegi meist ei tea, millal saabub aeg, mille kohta Piiblis öeldakse, et see tuleb nagu varas öösel. 

Lootsin, et Peeter Olesk kirjutab sellesse aastapäevalukku sisse ka ülikooli usuteaduskonna, mille taasavamiseks ta ise toona rektor Jüri Kärneri nõunikuna asendamatut osa täitis. Veel möödunud esmaspäeval Oleskile saadetud e-kirjas, milles kordasin toimetuse huvi varem tellitud artikli vastu, kirjutasin, et oleks rõõm, kui 1. detsembri artikkel sisaldaks ka usuteaduskonna osa. Saatsin kirja, sest ei teadnud Peeter Oleski raskest haigusest. Päev päeva järel oma kirjale vastust oodates olin hämmingus, sest tavaliselt vastas Olesk kiirelt, enamasti kohe samal päeval. Kadripäeval vapustavat uudist kuuldes nentisin kurvalt, et enam ei saada mulle keegi kirju, mis lõppeks heade soovidega Tähtvere mõisast. 

Viimati avaldasime Oleski tervituse Tartu Ülikooli usuteaduskonnale selle taasavamise 30. aastapäevaks. Olesk kirjutas mulle, et sai kutse peole, aga enda asemel saadab ta sammaste vahele oma tervituse, mille palub praost Toomingal ette lugeda ja mille avaldamist lühendatud kujul ka kirikulehele pakub. Täna on mul eriti hea meel, et selle lahke pakkumise vastu võtsime. Peeter Olesk kirjutas selles: „/…/ koosneb usuteaduslik stuudium minu jaoks kahest poolest. Ühe moodustab valmistumine tööks koguduse keskel ja kirikus, teise akadeemiline süvenemine. Soovin väga, et teaduskonnal jätkuks jõudu mõlemal väljal ning mis puutub minusse, siis ei ole mul veel kavatsus tagasi tõmbuda.“

On hea meel teada, et Peeter Olesk pidas ajalehte Eesti Kirik vääriliseks tribüüniks oma seisukohtadele. Huvilised võivad selles veenduda EK digiarhiivi otsingusse Peeter Oleski nime sisestades.

Olemata kiriku liige ja enda sõnul usklik, evis ta huvi religioossete teemade ja respekti kirikuelu vastu. Temale omase põhjalikkusega oli ta ennast kurssi viinud ka EELK struktuuriga ning isegi vaimulikkonna isikkoosseisuga. Eesti kuulub kristlikku kultuuriruumi ning kirik on majakas, mis sellel maastikul valgust levitab. See on üks mõte, mis on temaga jutuajamisest meeles. Võin olla väga tänulik võimaluse eest, et neid jutuajamisi on olnud. 

Postuumsed tervitused Eesti Kiriku suurele sõbrale ja heale nõuandjale Peeter Oleskile Emajõe kaldalt. 

 

 

 

 

Liina Raudvassar,

peatoimetaja