Eesti Kirik muutuste tuules

Nädala eest kogunes ajalehe Eesti Kirik kolleegium selleks, et vaagida, kuidas minna edasi. Eesti Kirikul on väärikas ajalugu: järgmisel aastal alustame 100. ilmumisaastapäeva tähistamisega. Ajaleht suudab püsida ja teenida oma lugejaid ning kirikut, kui ta käib ajaga kaasas. Viimastel aastatel on suurimad muutused seotud infotehnoloogia arenguga. Kui saja aasta eest ei olnud internetti, siis nüüd on suurem osa meediast suundunud just sinna. 

Paberleht ei kao kuhugi ja on sellisena paljude lugejate jaoks vajalik, kuid selle kõrval väärib tugevat arendamist ka ajalehe internetiversioon. Praegune Eesti Kiriku veebiversioon on kasutajatele avatud olnud ligi 20 aastat ja seal on tehtud üksnes väikseid muudatusi. Nüüd on plaanis tõsiselt uuendada ajalehe veebiversiooni ja teha ka mobiilis Eesti Kiriku lugemine lugejasõbralikumaks. Selleks on võetud hinnapakkumised ja nagu teada, on need infotehnoloogia valdkonnas üpriski kõrged. Ajalehe peatoimetaja peab läbirääkimisi Kirikufondiga, lootes leida sealt toetust, sest ajaleht ise ei suuda kahjuks oma väikese eelarve juures rahastada nii suuri muudatusi. Samas on need vajalikud, sest lugejate lugemisharjumused on muutunud ja muutumas. 

Kuid oluline pole mitte ainult veebilehe välimus, vaid ka sisu. Sellegi juures peatus kolleegium põhjalikult. Kõlama jäi mõte, et senine mudel, kus veebiversioon on seotud paberlehega, võiks muutuda ja kirikuleht võiks veebi tuua ka igapäevaseid värskeid uudiseid. Ajaleht peaks olema siin operatiivsem ja võiks arendada tugevamat koostööd ka EELK infovärava e-kirikuga. Peapiiskop tõdes, et ta oleks valmis ka ise operatiivselt Eesti Kiriku veebi uudiseid saatma. Igapäevaste uudiste avaldamine aga eeldab veebitoimetajate leidmist, mis kahtlemata on seotud ka kuludega. Seni on Eesti Kirik üks väheseid ajalehti, mille veebiversioon on kõigile lugejatele tasuta. Ilmselt uue veebiversiooniga enam nii jätkata ei saa ja tuleb ka internetis uudiste lugemise eest digitellimusena raha küsida. Ajaleht püüab siiski hoida küsitava tasu võimalikult madala selleks, et kellelgi ei jääks kiriku-uudised lugemata. 

Ajalehe peamine soov on tuua kirikuelu olulised uudised inimesteni. Sageli on probleemiks olnud see, et info olulistest uudistest ei jõua ajakirjanikeni. Selle mure lahendamiseks avasime meiliaadressi vihje@eestikirik.ee, kuhu iga inimene võib saata vihjeid nii kirikuelu olulistest sündmustest ja põnevatest isikutest kui ka probleemidest ja raskustest. Samuti on vihjeaadressil teretulnud teated tulevikus toimuvatest üritustest kirikuelus, mis võiksid huvitada laiemat hulka inimesi kui vaid kohalik kogukond. Nii saab vältida seda, et kuuleme põnevatest sündmustest alles pärast nende toimumist ja tõdeme kurbusega, et oleksin ma teadnud, oleksin läinud kohale. Kui Eesti Kiriku toimetus leiab, et need vihjed vääriksid ajalehes käsitlemist, siis läkitatakse ajakirjanik teemat uurima ja peagi võib sellest lugeda ka ajalehes. 

Eesti Kirik püüab ka sotsiaalmeedias olla aktiivne. Kui seni on postitatud Facebookis uudiseid, siis lähitulevikus luuakse ajalehe Facebooki koguduste grupp, kus kogudused saavad oma sündmusi jagada ja ajakirjanikud saavad nendest teha uudiseid. Nii saab ajaleht aktuaalsema sisu ja on võimalik käsitleda rohkem ka koguduste tegemisi. Eesmärgiks on, et Eesti Kirik jõuaks kõigi kirikuliikmeteni nii veebis, paberil kui ka sotsiaalmeedias. 

Ajalehe ülesanne on anda nii paberil kui veebis ülevaade kirikuelust Eestis. See on võimalik tänu koostööle vaimulikega, kogudustega ja kõigi kristlastega. Ajaleht püsib tänu tellijatele ja toetajatele, kes leiavad, et kirikulehte on vaja. Nii püüame selle koostöö ja toetuse abiga teha järjest paremat kirikulehte ja uueneda, et vastata nii lugejate kui kiriku ootustele. 

Kaido Soom,

ajalehe Eesti Kirik kolleegiumi esimees