Misjoni-keskusele mõeldes

Neliteist aastat täitub päevast, mil EELK I sõjajärgsel misjonikonverentsil Haapsalus meie kiriku misjonitöö arendamisele uus nurgakivi pandi.

Sellest ajast on palju vett merre voolanud ja misjonitöö meie kirikus edasi arenenud. Konverentsil valitud toimkonna ülesandeks sai misjonikeskuse rajamise võimaluste otsimine ja teoks tegemine. Toimkond asus koostama põhikirja ja misjonitööorgani kontseptsiooni. Tähtsate otsuste tegemiseks toimus igal aastal konverents, kuhu igast praostkonnast kutsuti delegaatideks viis ilmikut ja kolm vaimulikku.
Põhikiri ei saanud kõigi delegaatide toetust, aga tänu tolleaegse misjoniassessori julgustavale sõnavõtule oli võimalik tööga edasi liikuda. Ka 1996. aasta kirikukogul saime misjonikeskuse rajamise ettepanekule nii poolt- kui vastuhääli.
Nüüd misjonikeskuse kümne aasta pikkusele tööle tagasi vaadates võib öelda, et vastutus, mille kirikukogu EELK Misjonikeskust luues endale võttis, on ennast õigustanud. Töö on vaatamata tagasihoidlikele ressurssidele kestnud ja ka edasi arenenud.
Kõigepealt oli vaja välja töötada töövaldkonnad. Selleks pöördusime peapiiskopi poole, et kirikujuhi ettekujutusest lähtuda. Oma töövaldkondi – koolitust, kuulutust ja läkitust – oleme arendanud ja kujundanud tänaseni. Need peaksid ennast õigustama ka tulevikku vaadates.
Koolitusprogrammid on mõeldud teadmiste andmiseks eelkõige koguduseliikmetele ja valitud organitele, motiveerimaks neid oma annetega koguduse töösse panustama. Et kogudused kasvaks, peaks kasvama kaasatöötajate arv. Meie kogemus näitab, et aktiivseid ja võimekaid inimesi on tunduvalt rohkem, kui kogudused rakendavad. Misjonikeskuse poolt pakutavad koolitused ei konkureeri Usuteaduse Instituudi pakutavaga, sest meie eesmärgiks on võimalikult palju minna kohale ja anda teadmisi koolitajatele, kes oma koguduses asja edasi viivad.
Kuulutustöös on meie töövahenditeks muusika ja misjonipäevad. Misjonipäevi valmistame ette koos praostkonna kogudustega. Need kujunevad alati omanäolisteks vastavalt sellele, kuidas kohalikud kogudused seda näha soovivad ja kui palju nad on valmis sellesse panustama. Eriliselt häid võimalusi pakub EELK Misjonikoori tegevus. Selle tõsiselt motiveeritud lauljad peavad oluliseks mitte ainult heal tasemel muusika esitamist, vaid on valmis kuulajatele ka isiklikku tunnistust jagama.
Üllatavalt on sisemisjonile kaasa aidanud välismisjoni töö. Selle valdkonna kajastamine on ilmselt kõige laiema lugejaskonnani jõudnud. Misjonäride külaskäigud tugikogudustesse on motiveerinud ka koguduseliikmete usku oma kodukoha misjoneerimiseks ja paljud on pidanud vajalikuks liituda annetajate ringiga nii sise- kui välismisjonitöö toetuseks.
Oleme rõõmsad, et meile on tulnud tööle ka misjonäre. Nende kogemus ja panus annavad meie tegevusele uut väärtust. Lisajõudude kutse on veel jõus, mitmed praostkonnad on avaldanud valmisolekut misjonäri kutsumiseks koostööle.
Meie koostöö nõukoguga on hästi sujunud, koolitustöösse on koondunud tublid koolitajad ning vabatahtlikud misjonisekretärid kogudustes. Kaks EELK õpetajat on teoloogia jätkuõpingud seostanud misjoloogiaga. See annab lootust, et tulevikus aitavad meie tegevust kujundada kõrgelt haritud misjoniasjatundjad.   
Misjonikeskuse kümme tegevusaastat on möödunud tööd tehes ning meie kiriku misjonitöö arenguks kõige vajalikumat ja reaalselt teostuvat otsides. Selle arengu on teinud võimalikuks inimesed, kes on kaasa mõelnud ja tööd teinud. See on meeldiv koostöö kirikuvalitsusega ja allasutustega.
Heatahtlikku suhtumist tuleb esile tõsta. Ilma selleta ei suudaks keegi oma tööd teha. Majanduslikult on teinud selle töö võimalikuks peamiselt meie Soome-partnerid. Eesti inimestelt tulev panus on aasta-aastalt kasvanud.
Märtsist alustas Misjonikeskuse juhatajana tööd teoloogiamagister Mika Tuovinen. Keskuse töö praegune seis vajab täisajaga juhatajat, et areng ei takerduks inimliku ajapiiratuse raamidesse.

Leevi Reinaru,
Misjonikeskuse nõukogu liige