Üks küsimus
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Elu ja Inimesed, Uudised / Number: 19. aprill 2023 Nr 16 /
Kuidas kommenteerida vaidlusi Toronto Peetri kiriku müügi küsimuses?
Peapiiskop Urmas Viilma:2010. aastal kodueesti kiriku (EELK) ja eksiilkiriku (E.E.L.K.) vahel sõlmitud ühinemislepingus on kirjas: E.E.L.K. koguduste vallas- ja kinnisvarad jäävad EELK Välis-Eesti koguduste vallas- ja kinnisvaraks ning jäävad EELK Välis-Eesti piiskopkonna haldusalasse. Kuigi EELK Välis-Eesti piiskopkond on lõpetanud senisel kujul tegevuse ja kogudused kuuluvad EELK diasporaa koguduste hulka, ei ole ühinemislepingus kokku lepitud põhimõtted endiselt muutunud. Diasporaakoguduste varad kuuluvad kogudustele ja EELK kirikuvalitsus omalt poolt ei sekku diasporaakoguduste varade küsimustesse ega vaidlustesse. Diasporaakoguduste juhtorganid otsustavad iseseisvalt, kuidas oma varadega toimida või mida teha.
Milline on EELK seiskoht eutanaasia küsimuses?
Peapiiskop Urmas Viilma: Kirik ei saa olla kaasvastutajaks inimese otsuses kutsuda surm esile varem, kui see loomulikult toimuks. Kiriku ülesanne ei ole aidata inimestel kiiremini surra, vaid vaimulike ülesanne on olla inimese kõrval ja toeks, et aidata neil kauem ilma valude ja vaevusteta elada. Riigi ülesanne on teha kõik selleks, et inimeste päevad eluõhtul või haigustest tingitud vaevused oleks viidud palliatiivravi rakendamisel miinimumini, et tagada inimestele väärikas ja loomulik elulõpp.
Millise seisukoha on eutanaasia küsimuses sinu kohapealne kirik võtnud ja millised juhised on antud vaimulikele?
Mart Salumäe: Kanada Evangeelne Luterlik kirik on ka eutanaasia küsimuses hukkamõistmise asemel leidnud kristlikust ligimesearmastusest lähtuva mõistmise tee. 11. juulil 2019 võttis ELCIC üldkonvent vastu resolutsiooni „Kutse usukindlaks teekäimiseks koos nendega, kes surevad“ (The Call to Faithfully Journey with those who are Dying: An ELCIC ResolutionAdopted at ELCIC National Convention; Friday, July 11, 2019).
Selles tõdetakse, et 2015. a vastu võetud kriminaalseaduse muudatus, mille alusel legaliseeriti meditsiiniliselt abistatud surm, oli nii ühiskonna kui kiriku jaoks küll mõnevõrra ootamatu ning põhjustas ühiskonnas ja kirikus ebamugavaid tundeid. Samas aktsepteeritakse, et ühiskond väärtustab üksikisiku privaatsust ja vabadust isiklikku elu puudutavate otsuste tegemisel. Aktsepteeritakse ka seda, et kõik kirikusse kuuluvad inimesed ei pruugi sellistes küsimustes saavutada üksmeelt ning ka neid ei survestata mingil viisil oma seisukohtadest taganema. Samas väljendab see dokument kiriku hoolivust nende suhtes, kes eutanaasias leiavad ainsa väljapääsu, ja kinnitab, et ka nende kohta kehtib Jumala arm.
Selles 14-leheküljelises, ühiskonnatundlikult ja teoloogiliselt põhjalikult argumenteeritud dokumendis on sõnastatud nii kiriku suhtumine eutanaasiasse, mida siin juriidilises sõnastuses nimetatakse meditsiiniliselt toetatud suremiseks, kui ka põhimõtted, mida taolistel juhtudel peab järgima, kui vaimulikud või koguduse töötegijad puutuvad kokku inimestega, kes taolise otsuse ees seisavad.
Peatüki „Medical Assistance in Dying“ viimases lõigus kinnitatakse, et inimesel on õigus abile. „Me kinnitame, et inimestel on õigus saada abi surma korral. See hõlmab head arstiabi ja head palliatiivravi. Mõned haiged surevad. Ja mõned inimesed, kes surevad, on huvitatud ja motiveeritud saama meditsiinilist abi suremiseks. Kiriku esmane roll on teekond koos inimestega, kui nad teevad raskeid otsuseid,“ sätestatakse dokumendis ja viidatakse kirjakohale Piiblis – Rm 8:38–39.
Soovitan selle dokumendiga tutvuda. https://elcic.ca/wp-content/uploads/2022/02/2019CalltoFaithfullyJournerywithDyingELCICResolutionvOct3.pdf
