Riia eesti kogukond pidas kogudusepäeva

9. septembril kogunesid Läti pealinnas Riias, täpsemalt Jaani kirikus koguduseliikmed ja külalised tähistama eestikeelse kogukonna koguduse päeva. EELK tänukirja Läti Piibliseltsile ja Riia eesti kogudusele andsid üle piiskop Tiit Salumäe ja misjonikeskuse juhataja Leevi Reinaru.

Riia Jaani kirikus teenisid Ingus Dauksts (vasakult), Vallo Ehasalu, Leevi Reinaru, Randar Tasmuth, Margus Suvi, Enno Tanilas, Mart Jaanson ja Valdek Johanson. Ees istuvad piiskopid Rinalds Grants ja Tiit Salumäe. Tiit Kuusemaa

Et ühtekuuluvustunne praegusel ajal oluline on, rõhutas oma tervituses koguduse päeval osalenud Riia piiskop Rinalds Grants, kutsudes kõiki jumalariigi töös osalema mõistuse ja südamega, et me oma vaimset energiat tühja ei kulutaks. Ta rõhutas emakeelse jumalasõna olulisust, jumalateenistuste pidamise vajalikkust, sealjuures just kirikus, mõeldes olnud pandeemiaajale, ja kutsus järgima Jeesuse kutset.
Koguduse päev, mille teemaks oli „Esiisade pärandit hoides“, oli tihe, sisaldades pidulikku jumalateenistust, kus teenis ühtekokku kümme vaimulikku. Oli mitmete ettekannetega sisukas konverents ning avati Eesti ja Läti Piibliseltsi ühisnäitus „Pühakiri – käsikirjast emakeelse Piiblini“. Päeva lõpetas orelikontsert. Eestist oli kohale sõitnud bussitäis Valga praostkonna kirikurahvast.

Õppida Jumala armastust
Eesti luteri kiriku poolt tervitas kirikulisi piiskop Tiit Salumäe. Ta julgustas kirikulisi mitte kedagi põlgama ja pidama oma ülesandeks kuulutada rahu. See on oluline, sest kiriku sõnum jõuab inimeste kodudesse ka siis, kui nad kirikus ei käi. Valga koguduse õpetaja Margus Suvi sõnul oleme meie ise aga esivanemad järgmistele põlvedele ja meie kohus on hoida pärand elavana.
Ei saanud seegi kohtumine mööduda päevapoliitikale mõtlemata ja seda tegi meie suursaadik Eerik Marmei, kes rõhutas koostöö ja julgeoleku tähtsust. Ta tuletas meelde, et just Eesti ja Läti läksid esimestena ukrainlastele appi käimasolevasse sõtta. Riiat läbival Daugava jõel on NATO laevastik ja suursaadiku sõnul see sinna ka jääb. Julgeolekuteema kõrval tõi ta olulise sambana esile kultuuri ja hariduse ning tänas, et eestlased on alal hoidnud oma keele ja meele.

Hoida pärandit
Sisukat ja pikka konverentsi polegi kerge kokku võtta. Üks on kindel – kuigi kaks rahvast, on eestlased ja lätlased aastasadu naabritena käsikäes liikunud tuleviku poole. Põhjaliku ettekande Läti Eesti Seltsi ajaloost ja tänapäevast pidas seltsi liige Toomas Kalda. Paeluva ülevaate eestikeelsest kogudusetööst Riias andis Riia eesti koguduse hooldajaõpetaja aastatel 1989–2020 Valdek Johanson.
Jaan Bärenson Eesti Piibliseltsist meenutas, et 1813 tekkisid piibliseltsid nii Eestis kui Lätis. Meile antud pärandi peame tulevikule mõeldes ka edasi andma, kinnitas ta.
Esimene lätikeelne Piibel ilmus 1694 Ernst Glücki tõlkes. Piiblitõlge on 45 aastat varasem eestikeelsest ja oli oluline läti kirjakeele kujunemisel. Ernst Glück oli Liivimaal üks mõjukamaid kirikutegelasi, tema kasutütar on aga tuntud kui keisrinna Katariina I.
Piibliseltsidel oli väga suur liikmeskond ja selle liikmeid tiivustas mõtteviis, et nende otsustest sõltub väga palju. Kahe naabri tihedalt seotud hariduselu meenutas Välis-Eesti Ühingu juhataja Leili Utno. Oma ettekandes rõhutas ta aastal 1846 asutatud Cimze seminari tähtsust, aga ka seda, et Riia vaimuliku seminariga oli seotud 660 eestlast. Teadaolevalt elas 20. sajandi alguses Riias umbes 28 000 eestlast.
Nüüd olnud piiblipäeval viibis ka Läti Piibliseltsi peasekretär Valdis Tēraudkalns.

Piibel on elav sõna, mis elab edasi. Naabrid koos töötavad selle nimel, et pühakiri oleks elektroonselt kättesaadav, aga mõtlevad ka sellele, missugune võiks raamatute raamatu kaanekujundus olla. Riia Jaani kirikus Eesti Piibliseltsi näitust avades sütitas seltsi esimees Randar Tasmuth kohalviibijaid, aga ka interneti vahendusel päeva jälgijaid osalema piiblikoolis, et Sõna kasvaks suuremaks.
Piiblipäeval teenis kaasa Valga praostkonna piiblipäeva projektikoor, aga sisutiheda päeva lõpetuseks andsid Riia Jaani kirikus kontserdi organistid Tiia Tenno ja Hille Poroson, viiulil Leena Laas ja solist oli kantor Dagmar Õunap Helsingi Alppila kirikust.

Rita Puidet

Fakte kogudusetööst Riias
Eestikeelne kogudusetöö algas XVIII sajandil Jakobi kirikus
1918–1940 tegutses eesti kogudus erinevate kirikute juures
Aasta 1940 teisest poolest kasutatakse Jaani kirikut
Kogudus taasalustas tegevust jumalateenistusega 29. oktoobril 1989
Läti Vabariigi justiitsministeerium registreeris koguduse 31. märtsil 1992
Alates 2022. a detsembrist teenib Riia eestlasi Valga koguduse õpetaja Margus Suvi
Koguduse päeva korraldasid Eesti Evangeelne Luterlik kirik, EELK Misjonikeskus, Eesti Piibliselts, Eesti suursaatkond Riias, Läti Eesti Selts ja Riia Püha Jaani kogudus