EKNi koostööpreemia tõstab tähelepanu keskmesse kristliku meedia

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed, Portreelood, Uudis, Uudised / Number:  /

Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) andis 14. detsembril Pirita kloostris aasta viimasel töökoosolekul üle 2023. a oikumeenilise preemia Raadio 7 peatoimetajale Helle Aanile.

Helle Aan. Foto: Mari-Ann Kelam

Preemiat üle andes toodi esile, et Raadio 7 seob Eesti Kirikute Nõukogu ja selle liikmeskirikutega pikaajaline koostöö oikumeenilisel tasandil, Kristuse sõnumi kättesaadavaks tegemisel. 30 aasta jooksul on Raadio 7 aidanud kujundada Eesti kristlikku meediamaastikku, kajastades erinevate kristlike kirikute sündmusi ja pakkudes dialoogi võimalust erinevate päevakajaliste teemade aruteluks. Raadio 7 peatoimetaja Elle Aan oli nõus jagama oma mõtteid seoses tunnustuse pälvimisega.

Ehk võiks seda preemiat võrrelda isegi filmimaailma mõjuka tunnustusega ehk Oscariga. Miks just sina ja sinu kaudu Raadio 7 pälvisid selle suure tunnustuse?

Oikumeeniline preemia tähendab minu jaoks koostööpreemiat, milles pean silmas koostööd kirikute vahel. Meie Raadio 7 on kristlik meediakanal ja sellena püüame edastada väärtuspõhist sõnumit meie kaasaegses kultuurikontekstis religiooniga kokku puutuvale inimesele ja ka sellisele inimesele, kes pole religioonist midagi kuulnud. Me alustasime kristliku sõnumi edastajana, aga täna ütleme, et tahame jõuda kõigini hea sõnumiga, see tähendab, et oleme rohkem misjoniraadio. Meil on väga hea koostöö praktiliselt kõigi EKNi liikmeskirikutega. Me pole traditsiooniline kristlik raadiojaam: räägime küll evangeeliumist, kuid teeme seda kaasaegsel moel ja nendel teemadel, mis puudutavad tänapäeva inimest. See, et tunnustus anti mulle, tõstab tähelepanu alla laiemalt kristliku meedia Eestis.

Kui Raadio 7 alustas tööd 1. septembril 1993 Eesti Raadio ja Rootsi IBRA raadio koostöös, siis kas rõhk oli nelipühi liikumisel?

Taust oli nelipühi liikumisel, aga meie koostööpartner, kelleks oli nelipühi kiriku IBRA raadio, ei suunanud meid nelipühiluse suunda, vaid andis täiesti vabad käed. Ja nii oleme olnud alates algusest kõigile kirikutele avatud koostööks.

Kuidas praegusel hetkel jagunevad erinevate kristlike liikumiste teemad Raadio 7-s?

Meil on põhimõte, et erinevate konfessioonide siseküsimusi ei lahka me sügavuti. Meie edastame väärtuspõhist sõnumit, edastame evangeeliumi. Selle sõnumi edastamisega kaasame erinevad konfessioonid oma programmi. Austame oma partnereid. Teeme kõigiga koostööd ja selle koostöö väljundid on väga erinevad. Iga kirik saab anda siin oma panuse. Meie oleme meediaorganisatsioon ja meie ülesanne on edastada sõnumit. Erinevalt Pereraadiost me jumalateenistusi ei edasta, sellepärast et sõnumit tajudes loob ja muudab inimene oma kujutlusi ja tema tegevuse määrab, millise  tähenduse ta kuuldule annab. Meie soov on, et kuulaja jõuaks oma valikutes kogudusse, et raadiokuulaja otsustab kuuldu põhjal, kas ja millise kogudusega ta liitub. Nüüdisaegne arusaam peab kommunikatsiooni interaktsiooni ergutajaks.

Kui palju on Raadio 7-s töötajaid ja kaastöölisi?

Kui alustasime 30 aasta eest, oli meil palgalisi töötajaid paarikümne ringis. Aja jooksul muutusid nad pigem vabatahtlikeks kaastöölisteks kui palgalisteks töötajateks. Täna on meil palgal neli inimest. Kaastöölisi oli raadio sünnipäevapeol 50 ringis. Peatoimetaja töö eripära on selles, et tuleb hoida vabatahtlike kaastöölistega suhteid nii, et nad jääksid püsima ja tööd tegema. Me oleme ajaga muutunud iseseisvamaks, pole nii mõjutatud nelipühi liikumisest. Ma arvan, et nelipühi liikumisega seotus alguses andis meile teatud vabaduse oikumeeniaks.

Mida arvad kristlikust meediast Eestis? Kui palju on teil kuulajaid?

Meie kuulajaskonna suurust võimendab mobiilirakendus ehk äpp, mis võimaldab kuulata  levist sõltumatult, kas otse või järele, saateid alla laadida ja jagada. See on kasutajatele tasuta. Kuulajate arvu ei saa öelda, sest pole raha selle uuringu tellimiseks, aga tagasiside põhjal võib öelda, et kuulajaskond on suur ja väga eriilmeline. Meile helistatakse palju. Meilt küsitakse palju, küsitakse ka saadetes kuuldu põhjal. Tahame, et kõik kuuleks head sõnumit ja seetõttu anname välja trükitud vihikut „Sõna tänaseks päevaks“, mis viib sõnumit ka nendeni, kes raadiot ei kuula või kes levipiirkonna pärast ei saa kuulata. Seda levitame ka koguduste kaudu.

Millest Raadio 7 elab majanduslikult?

Elame annetustest. Kui alustasime, siis otsustasime, et jääme ellu, kui meie kuulajad meid toetavad. See põhimõte toimib kuni tänase päevani. Lisaks kuulajatele on mõned projektid ka, mille kaudu oleme saanud EKNi toetust. Oleme rahvusvahelise kristlike raadiojaamade liidu liige, kust oleme saanud ka väärtuspõhiste saadete jaoks toetust.


Äkki meenutaksid mõnd põnevat ja erilist kogemust raadiotööst.

Olin kord lõpetamas hommikuprogrammi, kui helistas kuulaja Pärnumaalt ja kirjeldas, millega ta on hommikul tegelenud, alates porgandite hakkimisest ja lastelastele hoidiste tegemisest. Ta ütles, et raadio kuulamise kaudu sai tunde, et hommik on helge ja ta on oma väikeste tegemistega osa millestki suuremast. Ta koges pühaduse tunnet. See kirjeldas minu jaoks seda, et meedia jõuab tänapäeval raadio teel ka nendeni, kes on kodus lukustatud uste taga ja nii võib Jeesus inimest kõnetada siis, kui kuulaja seda enim vajab.

Mille poole pürgida edasi pärast selle suure tunnustuse saamist?

Olen tänulik selle tunnustuse eest. Ma pole mõelnud varem sellele, et olen seda tööd juba 30 aastat teinud, töö on võtnud kogu aja. Eesmärk on suur. Vaatasin üks päev riigi arenguplaane. Arengustrateegias ei käsitleta eesmärkide rakendaja – inimese väärtushinnanguid. Kuid väärtused on sisemised tõekspidamised, mis näitavad, mida inimene hindab ja tähtsaks peab. Saame Raadio 7 ja teiste kristlike meediakanalite poolt olla abiks kristlike väärtuste teema avamisega. Tuleks keskenduda inimesele, sest kui inimesel on asjad paigas, siis läheb ka riigil paremini.

Kaido Soom