Vaimuliku valmimisest ja tema professionaalsest koolitusest. 1.

Teadmisest ei piisa, meil tuleb rakendada.
Tahtmisest ei piisa, me peame tegema.
Goethe

1.

Sissejuhatuseks
/…/
Alustan pealkirjas olevate sõnade piiritlemisest, sest ikka on hea, kui kohe algusest peale on enam-vähem selge, millest juttu tuleb. Päris mitme nähtuse ja mõiste puhul püüan näidata, kuidas need on omavahel seotud mitmepolaarsete pingeväljadena. Näitena võib mõtelda Jeesuse kahele loomusele, mis on segunematult ja lahutamatult seotud nii, et Jeesus on täiesti nii üks kui teine, või siis luterluse ühele kesksele arusaamale sellest, et inimene on samaaegselt õigeks mõistetud ja patune.
Sellise pingevälja puhul tähendaks näiteks eelnimetatud kahe pooluse vastandamine või püüd ühte neist ära kaotada või teiseks taandada seda, et käsitletav läheb kaduma ning tema asemele ilmub üks paha ja palju rumalust tootev valeõpetus. Seega peaks igati püüdma jääda elama nende pingeväljadega, mis ju õigupoolest lõikavad läbi ka igaühest meist.
Vaimulik pole eriti probleemne sõna, sest tähistab siin eelkõige meie EELK ordineeritud teenimisameti kandjat või selleks ametiks valmistujat (kuigi mõnel teisel korral võiks mõtiskleda pingevälja inimene <-> vaimulik üle).
Valmimisega on juba pisut keerulisemad lood. Kas valmis saanud kui ladvaõun – valmis alla kukkuma? Kas valmis saanud kui kasvav õunapuu – valmis kandma vilja? Ehk siis – kas valmis saamine on lõpp või algus? Siin avaldub esimene pingeväli: valmis saanud <-> valmis millekski. Vaimulik võiks olla valmis saanud ja ometi pidevalt valmiv. Valmis teenima ja edasi küpsema, kuid ometi pidevalt valmimisvaludes.
Vaimuliku valmimisest rääkides tuleb kogu aeg püüda hoida meeles seda, et viimselt valmistab vaimulikku Vaim. Seega pole vaimulik kujunemine või formatsioon samastatav koolitamisega ilmalikus mõttes, veel vähem aga ametikoolitusega. Vaimulik kujunemine on eelkõige Jumala armu töö meiega, meie läbi ja meie sees. Pidades nüüd hoolega meeles Vaimu rolli ja kohta meie kujunemises, tahan ma ometi keskenduda peaasjalikult sellele, mida võiks nimetada koolituse inimlikuks aspektiks. See toob endaga kaasa teise pingevälja: koolitus <-> vaimulik formatsioon.
Kas professionaalne tähistab koolitajat, koolitust või koolitatavat? Koolitus peaks kindlasti olema professionaalne. Koolitaja kohta võiks öelda, et nii jah kui ei, sest erialases mõttes mitteprofessionaal võib olla hea koolitaja. Pealegi õpitakse palju lahus professionaalsetest koolitajatest. Üldhariduskooli mõju õpilase kujunemisele moodustab umbes 10–12%.
Vaevalt see näitaja teoloogilises koolis suuremaks osutub, see omakorda viitab kolmandale pingeväljale: kool <-> muu keskkond. Professionaalsuse küsimus on aga eelkõige selles, kuidas vaimuliku ameti kandidaati (ja hiljem ka juba vaimulikku) koolituse abil suunata, toetada ja aidata tema kujunemisel professionaaliks oma erialal, oma kutset kandes, oma ametis toimides.
Käesoleva kirjutise peamiseks küsimuseks on: millega peaks arvestama siis, kui koolitaja eesmärgiks on vaimuliku professionaalne edenemine?
Olgu kohe öeldud, et mul pole välja pakkuda ühte ja õiget professionaalse koolituse mudelit. On palju mudeleid ning olenevalt ajast, ruumist, kontekstist, eesmärkidest ja veel paljust muust sobib paremini kord üks, kord teine. Vaimulikud seminarid, instituudid, akadeemiad, teaduskonnad erinevais riikides proovivad nii ja teisiti, et leida võimalikult tõhusaid viise professionaalse vaimuliku kujundamiseks. Mina omakorda näen täna, siin ja praegu oma rolli vajaduses viidata mõningatele hädavajalikele eeldustele, mida selle otsimise juures arvesse võtma peab.
Professionaalsus
Meie vaimulikud on ühelt poolt kõik professionaalsed vaimulikud. Vastupidist väita tähendaks seada kahtluse alla erinevate aegade kirikuvalitsusi eesotsas peapiiskoppidega, kes pro ministerio eksami soorituse kinnitusena on arvanud mehi ja naisi professionaalsete vaimulike hulka.
Seega on iga vaimuliku kujunemise, tasemeõppe ja täienduskoolituste lugu üheks võimalikuks professionaal­se vaimuliku valmimise mudeliks. Ning ma usun ja loodan, et ükski neist mudeleist pole olnud paha või vale.
Teoloogina ei pääse ma samas mööda tõsiasjast, et vaid Jumal on hea ja meie kõik ülejäänud oleme poolikud ehk halvad. Järelikult on paratamatult olnud poolikud ning jäävad sama paratamatult poolikuiks ka kõik meie koolitusmudelid.
Professionaal on teiselt poolt professiooni asjatundlik esindaja, kes on seotud silmapaistva meisterlikkusega oma valdkonnas (Karm, Mari, 2007. Eesti täiskasvanukoolitajate professionaalsuse kujunemise võimalused. Tallinn: TLÜ kirjastus, lk 17).

Allan Kährik,
Tartu Ülikooli doktorant