29. ja 30. novembril pidas oma esimesi  istungeid uus, neljaks aastaks valitud EELK XXVII Kirikukogu. Peateemaks oli  kirikuvalitsuse ja tööorganite valimine ning  eelarve vastuvõtmine.

Kirikuseadustikus on öeldud, et peapiiskop nimetab konsistooriumi valitavate liikmete arvu. Valida saab preestrit, kelle ordinatsioonist on möödunud vähemalt 7 aastat, ning ilmikliiget, kel seljataga 10 aastat  leerist.

Noorema põlvkonna esindajad

Peapiiskopi esitatud kandidaadid ning nende töövaldkonnad olid järgmised: assessoriteks Tartu praost Joel Luhamets – diakoonia, misjon, diasporaa;  Lääne praost Tiit Salumäe – välissuhted, sakraalküsimused, kultuur, meedia; pastoraalseminari juhataja dr Ove Sander – koolitusküsimused ning Kiriku Varahalduse juhataja Urmas Viilma – laste- ja noorsootöö. Kantsleri kandidaadiks oli senine kantsler Mati Maanas.

Peapiiskop soovis kaasata noorema põlvkonna esindajaid, et tuua kirikuvalitsusse värskeid ideid ja uusi tuuli, et nende kaudu oleks konsistooriumis esindatud ka nende eakaaslased kirikus.

Noori kandidaate iseloomustades rõhutas peapiiskop, et mõlemad on kogenud noorema põlvkonna vaimulikud, kes on suutelised lävima ja arvestama erinevatel seisukohtadel olevate inimestega kirikus. Ove Sander tegeleb pastoraalseminari juhina otseselt vaimulike ettevalmistamisega. Urmas Viilma on olnud Pühapäevakooliühenduse esimees ning on gümnaasiumi usuõpetuse õpetaja.

Mati Maanase senine töö kantslerina  on peapiiskopi sõnul end igati õigustanud ja teda usaldatakse. Joel Luhamets ja Tiit Salumäe on suure töökogemusega liidrid, kes said toetuse ka aasta tagasi. Piiskop Einar Soone jätkab vastavalt põhikirjale  konsistooriumi liikmena.

Küsimustevoor oli põhjalik

Kirikukogu liikmed omalt poolt kandidaate üles ei seadnud. Kandidaadid pidid vastama kirikukogulaste  küsimustele.

Tunti huvi, kas konsistooriumi liikme koht on nagu tavaline töökoht, kas ja kui palju makstakse palka; kuidas niigi suure koormusega vaimulikud veel lisatöö oma päevakavva mahutada jõuavad. Peapiiskop selgitas, et palka ei maksta, kuid kaugemalt tulnud saavad kompensatsiooni. Koos käiakse kord kuus korralisel istungil ja teistel nädalatel nõupidamistel, viimasel ajal peetakse nõu ka meilitsi.  Andres Põder rõhutas, et kirikuvalitsuse liikme töö on pingeline ja tõsine.

Ove Sander märkis koolitusküsimustest rääkides, et senisest rohkem tuleb teha koostööd teiste teoloogiliste õppeasutustega, kust ka sageli EELK endale vaimulikke saab. Süvendada tuleb vaimulike ja kirikutöötajate põhi- ning täiendõpet.

Kindlasti tuleks leida koolides koht religiooniõpetusele. Tasuks kaaluda kiriku uurimiskeskuse loomist.

Üsna palju küsimusi oli kiriku ja ühiskonna koostööst. Kandidaadid olid veendunud, et ühiskonnaga on vaja suhelda.  Tiit Salumäe rõhutas, et tuleb hoiduda ebakompetentse sekkumise eest.

Küsiti, kas E.E.L.K. ühineb kunagi kodu-Eesti kirikuga? Joel Luhamets selgitas, et välis-Eesti kirik ei ole veel ametlikult valmis liituma, ehkki mitmed meie vaimulikud teenivad väliskiriku kogudusi ja nii mõnigi kogudus on avaldanud soovi kodumaa kirikuga ühineda. 

Tunti huvi liturgiliste probleemide vastu. Kas peetakse vajalikuks uuendusi jumalateenistuses? Maanas ei poolda traditsioonide muutmist, Luhametsa arvates on uuendused head, kuid nendega ei peaks üle pakkuma. Viilmale meeldib see, et ta vaimulikuna ei peaks tegema liiga kiireid muudatusi.

Sander leiab, et uuendusteta ei saa. EELKd peaks siduma ühine liturgia.  Salumäe on veendunud, et liturgia ei saa kunagi valmis. Muudatustega elame kogu aeg. Näiteks ei peeta enam paaritunniseid jutlusi ja kirikulaulegi lauldakse tänapäeval kiiremini.

Uus majandusaasta keerulisem kui senised

Valimised kinnitasid peapiiskop Andres Põderi ettepandu õigsust: kirikukogu valis nimetatud kandidaadid kirikuvalitsuse liikmeteks. Ees seisab neli aastat tõsist tööd.

Kirikukogu sügisistungjärgu päevakorras on traditsiooniliselt järgmise aasta eelarve arutelu. Kantsler Mati Maanas ütles eelarvet tutvustades, et 2006. aasta tuleb palju keerulisem, kui senised on olnud. Tehakse kõik, et säilitada praegust taset. Praostkonnad ja allasutused saavad samapalju raha kui sel aastal. Väheneb välisabi ja renditulu.

Tulevikus loodetakse siit siiski saada puhastulu neli miljonit krooni aastas. Tulude puudujääk  kaetakse laenuga nn päranduse fondist ja EVPde müügiga. Ei ole unustatud aga arendustegevust, mis on majandusliku olukorra parandamise aluseks. 2007. aastal peaks toimuma muudatus paremuse poole.

Kirikukogu kinnitas pärast mõningaid muudatusi kiriku 2006. a eelarve ja 2005. a lisaeelarve.

Sümboolika arutelu jätkub piiskoplikus nõukogus

Ehkki paljudel kogudustel on oma lipp ja vapp, ei ole neid veel EELK-l, tööd nende saamise suunas aga käivad. Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Heraldikakolleegiumi esimees Priit Herodes on  paljude vappide ja lippude autor. Ka üks mõeldav variant EELK lipust, vapist ning teeneteristist oli esitatud  arutamiseks.

Iga täiesti uus sümboolika nõuab kahtlemata pikka vaagimist, enne kui lõpliku vormistuse leiab. Priit Herodes ütles näiteks, et Eesti vabariigi vapi üle vaieldi enne kuus aastat, kui see kinnitati. Ka EELK sümboolika tekitas üsna tuliseid teoloogilisi vaidlusi ja otsustati sümboolikaküsimus saata arutamiseks piiskoplikku nõukogusse.

Õpetaja Rein Neggo tervitus videolindilt

EELK kirjastuspreemia anti sel aastal Los Angelese koguduse asutajale ja kauaaegsele õpetajale Rein Neggole välis-Eesti elu uurimistegevuse ja arvukate raamatute kirjutamise eest. Õpetaja Neggo volitusel võttis preemia vastu ajalehe Eesti Kirik peatoimetaja Sirje Semm. Auväärses eas õpetaja tervitas kirikukogu ja tänas kirjastuspreemia eest videolindi vahendusel, mis suure aplausiga vastu võeti.

Kirikukogu liikme töö ei seisne üksnes paar korda aastas istungitel käimises, suur töö tehakse ära komisjonides ja nõukogudes. Esimese istungjärgu üks töömahukamaid osi oligi komisjonide, nõukogude, kirikukohtu ja kirikukogu abijuhatajate valimine.

Kirikukogu kutsub kokku ja juhatab teatavasti peapiiskop, ent  valitakse ka kaks abijuhatajat – ilmik ja vaimulik. Valituks osutusid Priit Kama ja Ove Sander.

Kirikukogul valitud

EELK arengunõukogu

Peapiiskop Andres Põder (ameti poolest), praost Enn Auksmann, abipraost Tõnu Linnasmäe, õp Villu Jürjo; kolm liiget nimetab konsistoorium.

EELK majandusnõukogu

Kantsler Mati Maanas (ameti poolest), Heiki Arike, Priit Humal, õp Jaan Tammsalu; kolm liiget nimetab konsistoorium.

EELK revisjonikomisjon

Õp Mihkel Kukk, Marika Troon, Vello Vallaste.

EELK õiguskomisjon

Janika Aigro, Priit Kama, praost Avo Kiir, õp Igor Miller, õp Illimar Toomet.

EELK nomineerimiskomisjon

Õp Peeter Kaldur, õp Tanel Ots, õp Rene Reinsoo.

EELK halduskomisjon

Praosti kt mag Vallo Ehasalu, Peeter Kaldur, abipraost Urmas Nagel, õp dr Urmas Petti, assessor Urmas Viilma.

EELK kirikukohus

Priit Kama, õp Urmas Petti, Toivo Vilumaa.

Tiiu Pikkur

Urmas Viilma, assessor:

Laste- ja noorsootöö on olnud üks EELK töölõike, mida iseloomustab stabiilsus ja iseseisvus. Assessor on olnud oma valdkonna ees(t)kõneleja, mitte selle töö vedaja. Reaalsed töötegijad on kogudustes ja kiriku asutustes (LNÜ, Laagrikeskus TALU) ning pole põhjust kahelda nende inimeste missioonis või kompetentsuses.

Viimase 15 aasta jooksul olen osalenud kiriku laste- ja noorsootöös nii koguduse, praostkonna kui ka allasutuse tasandil. Tean, et igal tasandil on oma rõõmud ja mured. Üks töövorm, mis on edukas ühes kohas, ei tööta tingimata teises kohas. Siiski on valdkondi, mis peaksid rõhutama meie ühtsust (ristimine, ühtlustatud leeritöö, suhtumine usuõpetusse), ning teemasid, mis tõstavad esile mitmekesisuses peituva rikkuse (skautlus, erinevad laagritöö vormid jne). Assessori ülesanne on seista ühtsuse eest, väärtustades mitmekesisust ja avatust uutele töövormidele.

 

Ove Sander, assessor: 

Kindlasti on hetke sõnum sarnane minu haridusassessoritest eelkäijatele – püüda Jumala abiga edasi viia meie kiriku töötegijate ettevalmistamist ning leida uusi võimalusi arendada ja täiustada kiriklikku koolitussüsteemi. Üheks oma esimeseks ülesandeks pean ma koostöös Usuteaduse Instituudiga välja arendada vaimulike süsteemne  täiendkoolitus, millel oleks kirikuvalitsuse mandaat. Oma tegevuses pean oluliseks avatud suhtlemist, senisest suuremat koostööd nii kiriku sees kui ka väljaspool ning lähtuda kiriklikku haridust puudutavaid otsuseid tehes üldkiriklikest huvidest ja vajadustest.

 

Kirikukogul esitleti trükist «Kiriku sotsiaalne sõnum», mis on abimaterjaliks kõigile, keda huvitab kiriku seisukoht eluliselt tähtsates küsimustes.

1998. aastal kiitis konsistoorium heaks dokumendi «Kiriku missioon ühiskonnas». Vahepealsete aastatega on ühiskonnas palju muutunud ja mitu selles dokumendis esitatud taotlust on realiseerunud. See andis põhjust dokument ajakohastada.

«Kiriku sotsiaalne sõnum» peaks leidma laialdast kasutust, et selles väljendunud ideed aitaksid kaasa meie rahva paremale käekäigule.

EK