Andres Tšumakov: minu mentoriks oleks võinud olla Jaan Lattik
/ Autor: Liina Raudvassar / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number: 26. juuni 2024 Nr 25 /
Mida tähendab tunne, et oled läbipõlemise äärel, seda teab Paide koguduse 50aastane hingekarjane Andres Tšumakov enda kogemusest. Nagu sedagi, et teatud hetkel tuleb aus olla ja tunnistada, et samas tempos sama koormaga kaugele ei jõua. Tuleb revideerida oma jõuvarud ja seada paika tegutsemisstrateegia. Vaid nii on võimalik madalseisust välja tulla ja oma perele ning kutsumusele pühendunuks jääda.
Saame kokku Paide Püha Risti kirikus, kus tunni-paari pärast algab vestlusõhtu „Kirik kogukonnas, kogukond kirikus“. Paide õpetaja on Andres Tšumakov olnud perioodil 2000–2002 ja selle koguduse vaimulikuks juhiks seati ta taas 2022. aastal.
„Kirik on Paides keset linna. Soovin teha endast oleneva, et kiriku uks linna keskväljakule oleks võimalikult tihti lahti. Sõna otseses mõttes. Et inimesed näeksid – kirik on avatud, ja leiaksid soovi sisse tulla,“ räägib õpetaja.
Kirikusse vaikse kasvamisega
Andres pole pärit kristlikust kodust, tee kirikusse leidis ta enda sisekaemuste toel. Olles Türi keskkooli lõpetanud, läks ta 1992. aastal õppima Tallinna tehnikaülikooli ehitusteadust. „Oli taasiseseisvumise aeg. Põnev aeg. Otsimiste aeg. Vabanemise aeg,“ iseloomustab Tšumakov aega, mil lükkas lahti kiriku ukse.
Aasta tehnikaülikoolis õppinuna astus ta lisaks ka usuteaduse instituuti. Mitte üksnes selleks, et teadmisi usuasjadest saada, vaid üsna kohe kindla sooviga vaimulikuametini jõuda. „See oli selge kutsumus,“ märgib Andres, lisades, et oli tiivustatud noore inimese ideaalidest minna ja kuulutada head sõnumit. Oli tahtmine asuda ametisse, mis seostus õilsa kutsumusega.
