Hooldekodu on eluõhtusse jõudnule uus kodu

Räpina Miikaeli koguduse hooldekodu juhataja Ene Mölder pälvis tunnustuseks tehtu eest EELK aukirja, millele ta Võrumaalt Tallinna lõikustänupühal järele läheb.

„Suurim rõõm on inimestest. Nii kolleegidest kui hoolealustest,” vastab Ene Mölder küsimusele, mis teeb töös rõõmu. Ta täpsustab: „Kui kollektiiv on tore, ja meil Räpinas on, siis tuled igal hommikul tööle rõõmuga. Mõne hoolealusega tervitame päeva jooksul kümme korda. Üks võtab mind emana, teine tütrena.”

Teate EELK tunnustusest sai Ene e-kirjaga ning see oli suureks, rõõmu toovaks üllatuseks. Räpina kogudusele kuuluvas hooldekodus on ta töötanud 13 aastat, algusest peale juhatajana. Kirikutööle asus aga pühapäevakooliõpetajana.

Et Räpina hooldekodu on Eestis ainus, mis kuulub kohalikule kogudusele, on Ene meelest üllatav. Ta leiab, et neid võiks aina vananevas ühiskonnas rohkem olla, ent mõistab ka põhjust: „Nõuded on päris ranged ning seetõttu on taolise hooldekodu pidamine omanikule paras väljakutse.”

Ene räägib, et Räpinas  on käinud eri koguduste esindajaid, et uurida, kuidas kristlik hooldekodu toimib. Ta loodab väga, et mõni nendest on saanud innustust ka oma kodukoguduses taoline eakate hoolekandele keskenduv asutus ellu kutsuda.

„Vahel helistatakse teisest Eesti otsast, et kuna meie esivanema juured on Räpinas, siis sooviks väga, et ta saaks just Räpinasse oma eluõhtut veetma,” räägib Ene Mölder ja lisab, et mõistab sellist soovi suurepäraselt. Kui keegi sooviks omaksele kohta hommepäev, siis seda aga pakkuda pole, arvestama peab ootejärjekorraga.

Räpina hooldekodu on hoolealustele uueks koduks ja just kodutunne on see, mida neile töötajaskonna poolt püütakse pakkuda. „Meile tulla soovjaid kutsun alati kohapeale tutvuma. Räägin, et meil ei ole euroremonditud haigla, vaid kõrgete lagede ja kriuksuvate põrandalaudadega oma iseloomuga maja, millest saab hoolealusele uus kodu.“

Ajalooline, 1908. aastal koguduse leerimajaks ehitatud hoone asub maalilise looduse keskel Võhandu jõe pervel. Üle paisjärve on silmailu pakkumas hoolitsetud mõisapark ning Räpina Miikaeli kirik.  Hooldekodu rajas kogudus siia 1994. aastal.

Ene Mölder räägib, et kristlik mõõde on hooldekodus oluline, see pakub raami kõigele siin toimuvale. Kirikuõpetaja on majas omainimene ning just see on hooldekodule parimaks reklaamiks. „Mitmed kujundavad oma valiku just sellele toetudes, nendele on oluline, et oleme kristlik,” räägib juhataja.

„Meie maja eakad on sellises perioodis, kus tahavad vaimsust, rahu ja Jumala sõna. Kui mõni ka ütleb alguses, et ta ei ole koguduse liige ning ei võta palvustest osa, siis mõne aja pärast ei piisa talle enam ukse lahti jätmisest ning ta soovib palvusele kohale tulla. Enamasti ikka nii.”

Kuigi kirik tuleb Ene Mölderile sisuliselt tööle kohale, siis pühapäevast kirikuskäimist see siiski ei asenda. „Pühapäeval lähen ikka kirikusse,” kinnitab Ene ja lisab, et mitte alati Räpinasse, vaid väga tihti Rõugesse, kus poeg Mait Mölder on kirikuõpetaja.

Liina Raudvassar