Eesti Kirik küsib

Kas ja milliste ootustega osaleb teie kogudus 29.–31. mail Tallinnas Saku Suurhallis toimuval Lootuse festivalil?

Enn Auksmann, Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja:
Väga suuri ootusi ei ole, loodame, et koguduseliikmed saavad sealt uut innustust ning need, kes veel ei ole koguduseliikmed, ainet järelemõtlemiseks. Arvan, et võiksime sellesse ettevõtmisse suhtuda kui ühte võimalusse oma usust tunnistust anda ning üheskoos Jumala ligiolust ja armastusest rõõmu tunda.
Osale koguduseliikmetest on Lootuse festivali ettevalmistustöö juba andnud võimaluse usus süveneda ning ennast ette valmistada selleks, kui on vaja mõnd oma kaasinimest usuteel saata ja toetada.

Marek Roots, Keila koguduse õpetaja:
Meie koguduse ettevalmistustöö festivaliks on olnud küll tagasihoidlik, kuid siiski teeme vajalikku reklaami ja julgustame festivalist osa võtma. Koguduses on toimumas suuremad muudatused uute töövaldkondade käivitamiseks ning meie jõud ja vahendid on suunatud peamiselt sellele. Meie eelis on suhteline lähedus Tallinnale. Usun, et festivalist huvitatud pääsevad Keilast hõlpsasti kohale. Jumal õnnistagu oma äranägemise järgi seda suurüritust!

Mart Jaanson, Nõo koguduse õpetaja:
Valga praostkond on otsustanud minna festivalile ühiselt. Tellitud ja peaaegu komplekteeritud on 28kohaline buss 30. mail toimuvale lasteüritusele ja 50kohaline buss samal päeval toimuvale täiskasvanute üritusele. Minejate hulgas on ka Nõo koguduse poolt kutsutud inimesi. Lisaks sellele tean, et Lootuse festivalile sõidetakse meie kogudusest omal käel ka väiksemate transpordivahenditega. Ootustest nii palju, et loodame osa saada suurest ja maailmatasemel programmiga Ameerika stiilis evangeelsest üritusest, tunda osadust ja Püha Vaimu puudutust koos õdede-vendadega erinevatest konfessioonidest.

Illimar Toomet, Märjamaa koguduse õpetaja:
Märjamaa koguduses festivali reklaamitud ei ole ning ühist kohalesõitmist ei kavandata. Osalemist plaanib koguduse segakoor, kes laulab kaasa ühiskooris. Minu isiklikud tunded seoses festivaliga on vastandlikud. Peakõnelejast Franklin Grahamist räägitakse kui heast jutlustajast, kes kuulutab selgelt Kristust. Osaledes veebruaris festivali eel- ja järeltööna kavandatava «Kristliku elu ja tunnistuse» kursuse koolitusel, sain aga teada, et kristlase ülesanne olevat käia õiguse teel ehk täita Jumala tahet. Kristuse ülesandeks olevat õiguse teelt eksinu sinna tagasi juhatada. Taoline arusaam on teravas vastuolus Piibliga.
Käskude täitmine ja vagad eluviisid ei tee inimest õndsaks, parimal juhul juhatavad need Kristuse juurde (Gl 3:24), kes ise ongi Tee (Jh 14:6). Sisuliselt pöörati festivali ametlikul koolitusel evangeelium pea peale. Õigus, mis tuleb üksnes uskumisest Kristusesse, on asendatud inimliku käsuvagadusega. Võib-olla on evangeeliumi sisuline üleliigsus ka põhjuseks, miks festivali avalikes reklaamides puudub risti kujutis ning miks kristliku lootusesõnumi asemel ahvatletakse inimesi kohale tulema esinevate muusikute kõlavate nimedega.