Hüüdjad hääled eluteel
/ Autor: Sirje Semm / Rubriik: Uudised / Number: 6. oktoober 2009 Nr 37 /
Jõhvi Mihkli kirikus oli nimepäeva jumalateenistusel seatud armulaud ja pühitseti uus kell ning kellakiik.
Ümber kiriku käivatest mahukatest heakorratöödest ei saanud pidupäevakogudus end segada lasta ja kogunes pärast päevatööd kirikuaeda. 2. septembril oli kirikutorni kellatuppa kahele kellale seltsiks tõstetud pea pooletonnine Saksamaal Gescheris valatud uus kell.
Välikantslisse tõusis emeriitpeapiiskop Kuno Pajula ja kõneles pühitsuskõnes kirikukellade osast meie igapäevaelus Jumala imelises maailmas. Pärast pühitsust tõi Toomas Mäeväli kuuldavale kellamängu.
Jõhvi kirikusse ei seatud elektroonilist kellalöömist, vaid kõik kolm kella jäävad helisema inimkäe abil. Koguduse koor saatis pühitsemistalitust päevakohase lauluga.
Pühitsemise järel peeti kirikus armulauaga jumalateenistus, kus emeriitpeapiiskopiga koos teenisid koguduse õpetaja Peeter Kaldur ja Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse õpetaja Patrik Göransson, kes oma teenistusaastaid Eestis alustas just Jõhvis.
Peeter Kaldur nimetas jutluses, et keegi küsinud temalt, mille jaoks kellad vajalikud on. Ootamatu küsimus sai vastuse jutluse käigus. Kui nõukogude võim 1970–1980ndatel kirikukellad vaikima sundis, öeldi põhjenduseks: ei lase tööinimesel magada. «Äratada inimest aga ongi üks kella ülesandeid,» ütles Peeter Kaldur. «Kutsuda jumalateenistusele, puhastada inimest ja heliseda tema sees. Kellahelin südames aitab kanda ka raskeid aegu,» sõnas vaimulik ja soovis, et kellamäng võiks kõlada nii linnas kui ka meie südameis.
Sirje Semm
