Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik
(MPEÕK) on üks Eesti Kirikute Nõukogu asutajaliikmetest: 17 aastat tagasi
Kuremäe kloostris loodud kristlike kirikute ja koguduste ühenduse sünni
dokumendil on ka õigeusu kiriku tolleaegse metropoliidi Aleksiuse allkiri.

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku
eestseisja Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Kornelius oma töökabinetis.

Praegu on MPEÕK  valitseja Tallinna ja kogu Eesti metropoliit
Kornelius (ilmaliku nimega Vjatšeslav Jakobs), sündinud 19. juunil 1924,
viiendat põlve Tallinna kodanik. Metropoliit oli lahkelt nõus rääkima  Eesti Kirikule, kuidas elab Eesti üks suurem
konfessioon.

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik
(MPEÕK) on üks Eesti Kirikute Nõukogu asutajaliikmetest: 17 aastat tagasi
Kuremäe kloostris loodud kristlike kirikute ja koguduste ühenduse sünni
dokumendil on ka õigeusu kiriku tolleaegse metropoliidi Aleksiuse allkiri.

Praegu on MPEÕK  valitseja Tallinna ja kogu Eesti metropoliit
Kornelius (ilmaliku nimega Vjatšeslav Jakobs), sündinud 19. juunil 1924,
viiendat põlve Tallinna kodanik. Metropoliit oli lahkelt nõus rääkima  Eesti Kirikule, kuidas elab Eesti üks suurem
konfessioon.

Kus koguduses teie 
teenite?

Minu kui kirikupea kogudus on Aleksander
Nevski katedraal. Sellepärast teda nimetataksegi katedraaliks – see on kirik,
kus teenib kirikupea. Kuid ma käin väga palju ka teistes kirikutes üle kogu
Eesti. Aasta jooksul teenin vähemalt korra kõikides kogudustes.

Praegu on mul juba koostatud terve aasta
kava, kus ma teenin. Siinjuures peab arvestama talvise külmaga, maakogudusi
püüan ikka suvel külastada, siis on ka inimesi rohkem linnadest maale tulnud.
Suuremates kogudustes katsun käia kiriku nimepäeval.

Kuremäel käib palju palverändureid (alapealkiri)

Kui  sageli te
Kuremäe kloostris käite?

Väga tihti, mitu korda aastas, kindlasti
tähtsamatel pühadel. Üks suur püha on kloostris keset suve 1. juulil, see on
Pühtitsa ikooni mälestuspäev. Siis tuleb kloostrisse väga palju inimesi ja
ilusa ilma korral alustame jumalateenistust kloostri õues.

Möödunud aastal õnnistasin Vasknarva prohvet
Eeliase kiriku, mis sai koguduse väiksuse tõttu kloostrile üle antud
abikirikuks või -kloostriks. Kirik on väga hästi taastatud ja mõned nunnad
elavadki seal. Kui olen Kuremäel, siis tuleb sinna ka palju preestreid,
mõnikord kuni paarkümmend. Ka meie külalised on väga huvitatud Kuremäe kloostri
külastamisest. Viimati oli siin piiskop Vassili Londonist, teenisime koos
Tallinnas ja Kuremäel.

Klooster on üks ekskursioonide lemmikkoht,
kui palju seal palverändureid käib?

Nendega on nii, et nõukogude ajal, kui ida
poole piir lahti oli, käis sealt palju palverändajaid, aga nüüd tullakse jälle
palju Euroopast. Suviti puhkan ikka mõne nädala seal ja kohtan siis Kuremäel
sakslasi, inglasi ja teisi, kes spetsiaalselt kloostrisse on tulnud.

Kas meil Eestis ei peaks ka üks mungaklooster olema?

Jah, võiks küll, kuid seda ei ole kerge
luua. Omal ajal mindi Eestist ju Petseri kloostrisse, seal elab praegugi veel
munkasid, kel on Eesti pass. Venemaal on kloostreid kokku umbes 260.

Kavatsuste protokolli elluviimine on aeglane
(alapealkiri)

2002. aasta oktoobris sõlmisid õigeusu
kirik ja riik siseministeeriumi näol kavatsuste protokolli. Mis sellest ajast
muutunud on?

Protokolli järgi peab riik andma meile
kasutada 14 kirikut, kus meie jumalateenistusi peame. Neist on praeguseks üle
antud ainult neli. See protsess on väga aeglane olnud. Jumalateenistused ei ole
küll kusagil pidamata jäänud. Mõni kirik kuulus linnadele, osa neist on
kogudustele tagastatud ja kogudused on nii kiriku kui maa omanikud, nt
Viljandis ja Narva-Jõesuus.

Tallinnas on aga Sitsi ja Kopli kirik antud
rendile ja nii on ka katedraaliga. Kirikute remondiks oleme saanud raha
kirikurenessansi projekti kaudu. Nõmme Ristija Johannese kirik on viimasel ajal
uue kuue saanud. See on remonditud just Tallinna kirikurenessansi rahaga.
Teenisin selles kirikus preestrina 30 aastat. Nõmme õigeusu kirik ehitati 1923.
aastal  paarikümneks aastaks, kuid on
seisnud tänaseks juba üle 70 aasta. 

Hea koostöö Eesti Kirikute Nõukogus (alapealkiri)

Missugune on teie töö Eesti Kirikute Nõukogus?

Kontakt on hea. EKNis jagatav raha on
kirikutele väga vajalik. Tähtsaks pean religiooniõpetuse teemat. Kahjuks ei ole
seadus veel vastu võetud. Kuid nii vene õppekeelega koolides nagu ka eesti
koolides tuleb religiooniõpetuse aine sisse viia, kui selleks on soovijaid.

Eesti koolidel on komme käia koos
jõulujumalateenistustel, kuidas on vene koolides?

Võib-olla koolide kaupa käimine ei ole nii
tavaline, rohkem tullakse kirikusse koos vanematega. Koguduste juures
tegutsevad ka pühapäevakoolid. Meie katedraali pühapäevakoolis on kolm
vanusegruppi. Lapsed õpivad tundides ja käivad koos jumalateenistustel.EKNi
üks töövaldkond on kaplanaat, kas teil ka kaplaneid on?

Meil on kolm vanglakaplanit ja nad teevad
tublit tööd. Mul on nendega tihe kontakt, minu käest küsitakse sageli nõu.
Kaitseväes on üks reservkaplan. Kindlasti võiks neid rohkem olla, kuid kahjuks
napib meil inimesi.

Kas õigeusu kiriku vaimulikud registreerivad abielusid?

Meie ei ole seda tegema hakanud. Põhjus on
selles, et kui me hakkame registreerima, siis peame ka lahutusi läbi viima.
Saan sageli kirju, kus soovitakse kiriklikku lahutust. Tegelikult me seda ei
tee, kui aga pärast ametlikku lahutust üks pooltest soovib  kiriku kinnitust, siis ta seda saab.

Kust saate täiendust vaimulikkonnale?

Oma kooli meil Eestis pole ja õigupoolest
pole seda vajagi. Õppida saab Venemaal, kus on väga head õppeasutused
vaimulikuks või ikoonimaalijaks õppida soovijaile. Kahjuks mõned ei tule enam
meile tagasi, sest ka Venemaal on hea kaadri järel suur nõudmine. Ei saa öelda,
et meil kõik kohad praegu täidetud oleksid, kuid nii raske, kui oli viis aastat
tagasi, enam ei ole.

Õigeusklikel mitu uut kirikut (alapealkiri)

Kuidas läheb Lasnamäe kiriku ehitus?

Lasnamäe kirikut loodame sel aastal ehitama
hakata. Dokumendid on olemas, maa samuti. Millal kirik valmib, sõltub
annetajatest. Ehkki Lasnamäel meil kuulutuspunkti ei ole, teeme seal, aga ka
mujal,  sageli kodukülastusi. Uue kiriku
oleme ehitanud  seni Maardusse, Loksale,
Sillamäele, Narva ja Paldiskisse.

Kas Moskva Patriarhaadi Õigeusu Kirik teeb koostööd
EELKga?

EKNi raames teeme koostööd. Täpselt ei tea,
milline on koostöö kohtadel, kuid seda peab ütlema, et vahekord EELKga on meil
väga hea. Ka teiste luterlike kirikutega on meie suhted head, kuid tänasel
päeval oleme lõpetanud igasuguse läbikäimise Rootsi Kirikuga: põhjuseks
nende  suhtumine homoabieludesse.

Kus on kirikupea viimne puhkepaik? (alapealkiri)

Kui tihti te Moskvas käite ja patriarh Aleksiusega
kohtute?

Käin siis, kui on vaja sinodil osaleda,
Vene Kiriku täiskogul käisin ja teistel suurematel sündmustel jõudumööda ka.

Mida teie ütlete rahva hulgas visalt
leviva arvamuse kohta, nagu sooviks Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius
oma viimaseks puhkepaigaks Kuremäe kloostrit?

Mulle ta seda ei ole rääkinud. Mis ma võin
selle kohta öelda: patriarh Aleksius on suure riigi kõrgeim kirikutegelane. Ma
ei usu, et saab võimalikuks tema sängitamine teise riiki, juba traditsioon ei
luba seda. Kui ta aga sünnimaale toodaks, siis peaks tema viimne puhkepaik
olema mitte Kuremäel, vaid Aleksander Nevski katedraalis. Kuid seda ei juhtu
kindlasti. Ka paavsti ei maetud ju Poola.

Lõpetuseks soovis metropoliit jätkuvat
head koostööd EELKga, lisades: «Meie läbisaamine on alati hea olnud, oleme ikka
sõbralikult kõiki asju arutanud. Loodan, et see nii ka jääb.»

 

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik
(MPEÕK)

Ca 180 000 liiget

31 kogudust

Kuremäe klooster

56 vaimulikku

Eestseisja Tallinna ja kogu Eesti
metropoliit Kornelius

Ajaleht Mir Pravoslavia (Õigeusu Maailm)
ilmub kord kuus

Tiiu Pikkur