Orelisõbrad tähistasid esimest juubelit
/ Autor: Ivalo Randalu / Rubriik: Elu ja Inimesed, Uudis / Number: 2. detsember 2009 Nr 48 /
Nagu noorte puhul ikka, pole number just suur – Eesti Orelisõprade Ühingu asutamisest möödus tänavu kümme aastat.
Seepärast tuldigi 15. novembril Tallinna Jaani kirikusse kokku suurema kärata, tehti tunniajane avatud ustega kontsert ning peeti seejärel külalislahke koguduse keldrisaalis maha ligi kolmetunnine aastakoosolek.
Kuigi uudistajaid polnud väga palju ning muusikat ei salvestatud, kujunes kontsert kui sündmus koos õpetaja Arne Hiobi sõnavõtuga ometi tähelepanuväärseks. Esiteks alustati muusikalist rida orelimentor Hugo Lepnurme «Tokaataga» tema lemmikõpilase Piret Aidulo esituses. Edasi kõlas mitmeid esiettekandeid.
Esmakordselt Eestis kuuldi tänavu II Buxtehude-konkursi (Lübeck) kohustuslikuks võistluslooks kirjutatud Viini helilooja Franz Danksagmülleri (1969) pala «Cantio imitatione Tremula Organi» Gustav-Leo Kivirannalt, samuti riialase Aivars Kalejsi (1951) kannatlikult väljapeetud «Via Dolorosa’t» Jaanus Torrimiga – mõlemad tööd vääriksid kord eraldi käsitlemist.
Maailmaesiettekandena kõlas aga Eino Tambergi «Mäng koos suure trummiga» op. 136 (2009), esitasid n-ö üle saali Andres Uibo ja Aare Tammesalu (tšello/trumm) – see teos leiab veel nii viimistlemist kui kommentaare arvata juba lähiaegadel.
Siinkohal ehk vaid seda, et saatuse tahtel tuli tervisega kimpus olnud autoril teost peaaegu et kaks korda kirjutada, s.o uuesti alustada. Kontserdi lõpetas Ulla Krigul Mendelssohni «Sonaadi nr 4» op. 65 uhke finaaliga.
Koosolek oli nagu koosolek ikka: aruanded, vaagimised, ideed. Kohendati pisut ka põhikirja, juhatuse töötsükliks on nüüd kolm aastat ja sinna valituteks osutusid päris ootuspäraselt – pärast seda, kui mõistetavate põhjendustega taandasid end Piret Aidulo ja Andres Uibo – Deniss Kasparovitš, Aare-Paul Lattik, Ulla Krigul, Ago Tint ja Jaanus Torrim.
Üheks passiivsemaid liikmeid virgutavaks otsuseks oleks vahest see, et suvelaager toimetatakse hääl meelel taas Kodaveres, samuti see, et järgmine orelimatk kavandatakse eeloleval aastal Poolasse – see maa on väärikatest pillidest rikas, teiste seas troonib AD 1516 Torunisse ehitatu, millelt käis hiljaaegu tolmu pühkimas Andres Uibo.
Koosviibimine, mis oli alanud palvuse ja kohvi-leiva õnnistamisega, lõppes maitsva tordi haihtumisega – aitäh tegijaile ja sööjaile! Kaasa võeti hea tunne jõuludeks ja usk tulevasse aastasse.
Ivalo Randalu
