Põhjala talv esitab kirikule väljakutse

Käredamad külmad ning paukuvamad pakased on veel ees.
Hoolimata globaalse kliimasoojenemise hirmust püsivad külmapügalad põhjala talvele kohaselt krõbedad, pannes kogudusi muretsema, kuidas soojaarved tasutud ning jumalateenistused jahedas kirikus peetud saab.

Talvel kolitakse käärkambrisse
Taliharjapäeval Tartu külje alla Äksi kirikusse jõudes on raske vanarahvatarkust – see päev murrab talve selgroo, aeg liigub kevade suunas – tõsiselt võtta. Õues on kümme külmakraadi. Kirikuhoonesse astujat võtab vastu sama temperatuur. Ainult et paksud, kohati niiskuse toimel laiguliseks muutunud kirikumüürid peegeldavad endasse kogutud külma, suurendades nii jäist muljet veelgi. Käpikud liiguvad kui iseenesest taas kätte ja müts pähe.
Võdistame koos Valga praostkonna vikaarvaimuliku Kaido Metsojaga külmast õlgu. Alates sügisest Äksi kogudust vabatahtlikuna teeniv Norra kiriku vaimulik Esa Luukkala näib omainimesena olukorra peremehena. Kogudus on leppinud mõttega, et igaks pühapäevaks pole mõtet ega jaksu suurt ruumi soojaks kütta. Talveperioodi teenistused viiakse läbi käärkambris, mida on võimalik kahe diiselmootoril töötava puhuriga soojaks saada ning kuhu paarkümmend kirikulist kenasti ära mahuvad. Suurematel pühadel nagu jõulud ja aastavahetus soovitakse siiski kirikus olla. Siis on kirikulisi kordades rohkem.

Hääl karastub külmas
Esa Luukkala on päritolult soomlane, misjonärist isa tõttu elanud mitmel eksootilisel maal, õppinud ühe aasta ka Tartu ülikooli usuteaduskonnas ning töötanud vaimulikuna siiani Lapimaal Norra kiriku õpetajana. Eestlannast abikaasa ja nelja lapsega on ta nüüd Eestis, de jure isapuhkust pidades ning de facto Äksi kogudust teenides. Äksi kirik ja kogudus on Luukkalale juba südamelähedaseks saanud, tema sooviks oleks saada ka ametlikult kohalikuks õpetajaks. Küsimus seisab ametipalga tagamises.
Diakon Kaido Metsojal, kel vikaarvaimulikuna käib teenistusi pidamas erinevates praostkonna kirikutes, on oma kogemused. Näiteks keskaegses Nõo kirikus koondatakse külmal ajal kirikulised muust kirikuruumist ahtamasse kooriruumi, mida on võimalik päris talutava temperatuurini kütta. Metsoja sõnul esitab külm kirikuruum eriti vaimuliku häälele väljakutse; et see peaks teenistuse lõpuni vastu, tuleb teinekord tublisti vaeva näha.

Kokkuhoiu tingimustes
Skeemi, kus külmal ajal kolitakse talvekirikusse või kiriku käärkambrisse, kasutavad kütmiskulude pealt kokkuhoidmise eesmärgil paljud kogudused.
Tori koguduse juhatuse esimees Jüri Kask kinnitab Eesti Kirikule, et kogudus on lülitunud säästurežiimile. Maaküttel baseeruvat süsteemi ei saa päris välja lülitada, sest üle pühapäeva toimuvad siin jumalateenistused.
Kui väljas pakane ning majanduses masu, ei saa ka linnakogudused alati kiita sooja kirikusaaliga. Tartu Jaani kirik, millel on tänu terrakotafiguuridele üleeuroopalik tuntus, ei hoia oma uksi kokkuhoiu sunnil iga päev lahti. Õpetaja Urmas Petti tõdeb, et kütmiseks ei jätku lihtsalt raha: «Praegu püüame loomulikult vältida temperatuuri langemist allapoole külmumispunkti, aga see on ka kõik.» Pühapäevased kirikulised leidsid, et pärast tunnikest jahedas on soojendav kirikukohv eriti asjakohane.
Tänases juhtkirjas kirjutab kokkuhoiust Viljandi Jaani koguduse õpetaja Marko Tiius: «Viime talvekuudel kiriku temperatuuri minimaalseks ja loobume suvekuudel kiriku igapäevasest lahtihoidmisest.» Raske aeg looduses ning majanduses esitab väljakutse toimetulekuks.

Liina Raudvassar

Soojad kirikud EELKs
Tean, et köetavad on järgmised kirikud: Jõelähtme ja Tori (maaküte), Jõhvi, Tallinna kirikud, Keila, Hageri, Nõmme Rahu ja Lunastaja, Pärnu-Jaagupi, Vändra, Viljandi mõlemad kirikud, Pärnu Eliisabeti, Haapsalu lossikirik.
Usun, et köetavad on ka Tartu kirikud ja Kuressaare kirik.
Allikas: kantsler Urmas Viilma