Tänulikkus
/ Autor: Andres Tšumakov / Rubriik: Päevateema ja palve, Pühapäevaks / Number: 17. september 2025 Nr 33 /
Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu. Psalmid 103:2
Kas kirikus on sünnis plaksutada? Nõnda on vahel küsitud. Kas tänada Jumalat või inimest? Võiks siis ju arutleda umbes nõnda, et teadupärast on Looja igale inimesele andnud oma äranägemise järgi erineval hulgal talente. Kui nüüd neid kasutatakse selleks, et seeläbi kiidetakse Loojat ja rõõmustatakse ligimest, siis vast võib ikka tänada aplausiga ka inimesi nende Loojalt saadud talentide kasutamise eest. Ning teatud mõttes on selline tänamine ju viimselt ka kiitus Loojale.
Praost Jaan Lattik on mõtisklenud, et „meie elu on sisult sageli sellepärast nii vaene ja armetu, et meie ei oska inimestele, kes meile head on teinud, ega Jumalale tänu ütelda. Tänutunne ja tänulik meel ning süda on nagu tsement, millega niisugused kivid nagu mure ja vaesus lasevad endid maja vundamendiks kokku liita, kus rahus, sõpruses ja armastuses võidakse elada…“.
Seepärast siis nüüd, kui me kiidame ja täname Issandat, ning mitte unustades tema heategusid, ärgem unustagem ka neid heategusid, mida inimesed meie ümber on meie heaks teinud.
Ehk võib siin elus olla koguni mõni hetk, kus tohime iseendalegi tänulikud olla selle eest, kui mõne teo või sõna eest kogeme kaasinimeste tänu meile. Või olla tänulikud iseendale siis, kui oleme suutnud jätta tegemata-ütlemata mõne mõtlematu teo või halva sõna.
Ärgem unustagem tänu ja meie tänu olgu ikka väärikas, siiras ja kogu südamest tulev.
Andres Tšumakov
Issand, meie tänulikkuse allikas! Oleme tänulikud Sulle, et kingid meile tänulikku meelt ja selle olulise võime – võime olla tänulikud!
