Kannatuse pühapäev

/ Autor: / Rubriik: Päevateema ja palve, Pühapäevaks / Number:  /

Katri Aaslav-Tepandi. Foto: erakogu

Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest! Matteuse evangeelium 20:28

Sõnapaar kannatuse pühapäev võib esmapilgul tunduda kummastav. Need kaks sõna nagu ei sobiks kokku. Pühapäev seostub puhkuse, rahu, rõõmu ja kosutusega. See on päev, mil tohib hinge tõmmata. Kannatus on midagi, mida me ei vali. Me kardame seda, püüame sellest mööda minna, vältida või vähemalt leevendada.  

Ometi kuulub kannatus inimese ellu, on neist soovimatuist koormaist, mida elu meie õlgadele asetab. Ja mida meil tuleb kanda. Ära kanda. Ja me peame kannatusele leidma tähenduse, et vastu pidada, et sellest läbi tulla ja mitte murduda.

Jeesuse kannatustee ristile on inimkonna päästetee. Jeesus teab seda. Tema, Jumala Poeg ja tõeline inimene, tunneb surmahirmu, valu ja hüljatust, nagu iga inimene neid tunneks. Ometi läheb ta Isa tahtel seda teed lõpuni. Ta annab oma elu, sest teab, et tema ristisurmas on pääsemise ja lunastuse võimalus inimesele. Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest.

Ka meie elus on aegu, mille kohta saame hiljem öelda, et see oli kannatuse rada. Need võisid olla päevad, kuud või aastad, milles oli palju valu, väsimust ja vaeva. Kuid tagasi vaadates võime näha, et just sel teekonnal kasvasime sisemiselt. Me leidsime selles enda jaoks tähenduse. Võime öelda, et see aeg oli eriline. Oma tõelisuses sai sellest kannatuse ajast püha päev.

Katri Aaslav-Tepandi

Palve

Jeesus, anna meile usku, meelekindlust, rahu ja lootust käia koos Sinuga nii kannatuse kui ka rõõmu teedel.

Jaga