Uus seadus saadab vaimulikud eksamile

Juulikuu esimesel päeval jõustub uus perekonnaseisutoimingute seadus, mis toob endaga kaasa mitmeid muudatusi nii üksikisikute, vaimulike kui ametiasutuste jaoks.
Ühe olulisema muudatusena näeb uus seadus ette ülemineku paberil tehtavatelt perekonnaseisuaktidelt elektroonilistele toimingutele. See tähendab, et alates juulist ei anna perekonnaseisuasutused välja enam sünni-, surma- ega abielutunnistusi, vaid neid hakkavad asendama elektroonilised väljavõtted rahvastikuregistrist.
«Abielu sõlmimise hetk fikseeritakse protokolliga, milleks uue seaduse järgi ei ole nüüd enam mitte aktile allakirjutamine, vaid jah-sõna ütlemine küsimusele, kas abiellujad soovivad teineteisega abielluda. Paberil tehtava abieluakti asemel on uue seaduse järgi elektrooniline otsus – kanne,» selgitab siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas.
Siiski ei kao paberandmebaas täielikult, sest perekonnaseisuametnik teeb eelnevalt allkirjastatud protokolli alusel kande paberil ning selle kannab elektroonsesse rahvastikuregistrisse maavalitsus. Nii säilivad kõik perekonnaseisuandmed siseministeeriumis ka siis, kui elektroonilise andmebaasiga midagi juhtub.
Pungas lisab, et ehkki praegu väljastatavad abielutunnistused kaovad, antakse pärast elektroonilise kande tegemist maavalituses abiellunutele nende soovi korral abielutõend.
Eelnõu peamine eesmärk on korrastada perekonnaseisukannete tegemist, et nii sünni, surma kui ka abielu sõlmimise korral oleks kõik andmed rahvastikuregistris.

Jooksmist ei saa olema rohkem
Enel Pungase sõnul toimingute elektroonsus vaimulike poolt abielu sõlmimist eriti ei puuduta. «Sellel teemal on vaimulikega peetud mitmeid arutelusid ja kokkuvõttena võib ütelda, et vaimulik ei pea maavalitsusse minema rohkem kui praegu kehtiva õiguse kohaselt. Nemad teevad oma toimingud paberil ja edastavad need maavalitsusele põhimõtteliselt nii nagu kehtiva õiguse aluselgi.»
Küll aga muutuvad vastuvõetavate (avaldus) ja täidetavate (protokoll, kanne, tõend) dokumentide vormid ning abiellumisavalduses tuleb inimeselt küsida täiendavaid küsimusi (nt varasuhte kohta).
Mõningaid muudatusi tuleb ka asjaajamises. Kogu vaimuliku «teekond» näeb välja järgmiselt: pärast avalduse vastuvõtmist on tarvis see koos lisatud dokumentidega viia maavalitsusse, kus need skaneeritakse abielutoimikusse ning trükitakse välja protokoll. Vaimulik saab väljatrükitud protokolli, sõlmib abielu, võtab abiellujate allkirjad protokollile ning täidab paberkande. Kolme tööpäeva jooksul pärast abielu sõlmimist peab ta esitama paberkande ja protokolli oma asukohajärgsele maavalitsusele.
Neile vaimulikele, kes sõlmivad rohkem abielusid, on Pungase sõnul pakutud võimalust saada (vastava koolituse järel) juurdepääs rahvastikuregistrile.

Vaimulikel tuleb sooritada uus eksam
Kirikuõpetajate jaoks tähendab uus pereseadus peaasjalikult seda, et need vaimulikud, kes soovivad jätkata abielu sõlmimisega seotud perekonnaseisutoiminguid, peavad enne 1. juulit läbima koolituse ja sooritama perekonnaseisuametniku eksami. Eksami sooritanu saab abielu sõlmimise kinnitamise õiguse viieks aastaks, mittesooritanu kaotab selle.
See, kas vaimulikud pärast nimetatud perioodi peavad õiguse jätkumiseks uuesti atesteerimisele tulema, sõltub nende poolt sel perioodil sõlmitud abielude hulgast: abielu sõlmimise õigus antakse uut eksamit tegemata, kui vaimulik on selle viie aasta jooksul kinnitanud vähemalt 25 abielu.
Esimesed vaimulikud said seadusemuudatuse jõustumisega abielude sõlmimise õiguse kaheksa aastat tagasi, mil vaimulikele korraldati koolitused ja atesteerimine ning anti vastava õiguse ja riigivapiga nimeline pitsat. Alates 2002. aastast on laulatuste arv ja vaimulike sõlmitavate abielude protsent pidevalt kasvanud. Praegu on vastava õigusega vaimulikke EELKs 78.
Uut seadust silmas pidades on siseministeerium koos perekonnaseisuasutustega tänavu kevadel viinud läbi ettevalmistavaid koolitusi ja sooritatud on ka esimesed eksamid. Siseministeeriumi usuasjade osakonna juhataja Ilmo Au sõnul oli koolitustaotlusi kokku 134, neist EELK vaimulikelt 67.
«Eksamile tuli kokku 116 vaimulikku, neist 58 EELKst. Nii et abielu sõlmimise õigusest loobujaid oli enne taotluste esitamist kui ka pärast koolitust.
Eksami sooritasid kõik 58 EELK vaimulikku, kes saavad regionaalministri käskkirjaga õiguse alates 1. juulist 2010 abielusid sõlmida,» kinnitas Au.
Sageli valib noorpaar vaimuliku just selle järgi, kas ta omab juriidilist abielu sõlmimise õigust, ehkki harv pole seegi, kui laulatust viivad läbi kaks vaimulikku – üks perekonnaseisuametnikuna ning teine õpetajana.

Kirikuõpetajad on abielu sõlmijana nõutud
Kuigi taotletud õigus tähendab vaimulikele lisatööd, mida riik ei tasusta, annab see võimaluse suurendada kiriku liikmeskonda ning seda eelkõige nooremate inimeste näol. Et laulatuste eest on kogudused kehtestanud tavaliselt kindlaks määratud summa, suureneb ka kogudustele tehtav annetuste arv.
Seda, et vaimulike poolt sõlmitavate abielude hulk uue seaduse jõustudes väheneb, Pungas ei usu. «Abielude sõlmijana lisandub perekonnaseisuametnikule ja vaimulikule küll ka notar, kuid vaimulikel on kindlasti oma nn kliendid, kes nende juures abielu soovivad sõlmida,» nentis Pungas.
Samuti ei pelga ta, et juulikuus, kui Eestis on abiellumiste kõrgperiood, seaduse muudatusest tulenevaid suuri apsakaid juhtuks. «Mõned toimingud võivad olla uudsusest vaimuliku jaoks harjumatud ja seetõttu aeglasemad, kuid kõik on läbinud koolituse ja eksami ning usume, et koolituse saanud vaimulikud on perekonnaõiguslike teadmiste osas veelgi professionaalsemad.
Vaimulik ei pea ühtegi paberit täitma inimese juuresolekul, seetõttu ei peaks teeninduse kiirus ja kvaliteet kannatama,» lausus Pungas.

Kuidas jagada vara 
Täiesti uus on suvel kehtima hakkava seaduse puhul varalahenduse otsustamine. Abiellumisavalduse esitamiseks tuleb paaril kokku leppida, missugust varalahendust nad kasutavad: kas ühisvara, lahusvara või juurdekasvu vara.
Kui abiellujad oma varalahenduse valikut ei avalda, loetakse valituks varaühisuse regulatsioon. Mida üks või teine lahendus tähendab, peab abiellujatele selgitama perekonnaseisuametnik.
Ent jõustuv peretoimingute seadus reguleerib ka muid toiminguid peale abiellumise. Näiteks kantakse koos lapse sünni registreerimisega edaspidi rahvastikuregistrisse lapse hooldusõiguse kuuluvus. Hooldusõigus, sh lapse esindamise õigus, on võimalik osaliselt või täielikult üle anda ühele vanemale.
Uus regulatsioon täpsustab ka isaduse aluseid. Kui praegu kehtiv seadus lubab isadust tuvastada ema ütluse alusel, siis 1. juulist toimub isaduse omaksvõtt, kui isa ei ole emaga abielus, isa tahteavalduse alusel või kohtu kaudu.
Merje Talvik

Muudatused pereseisutoimingutes alates 1. juulist

• Perekonnaseisutoimingute seaduse jõustudes minnakse üle elektroonilisele süsteemile ning loobutakse sünni-, surma- ja abielutunnistuse väljaandmisest. Rahvastikuregistrisse tehakse vastav sissekanne, millest antakse soovi korral väljavõte ehk tõend.
• Kõik ametnikud, kel on õigus inimesi paari panna (sh vaimulikud), peavad enne seaduse jõustumist sooritama eksami. Läbi põrudes kaotab ametnik senise paaripanemise õiguse.
• Notarid saavad õiguse täita abielu sõlmimise ja lahutamisega seotud perekonnaseisuasutuse ülesandeid.
• Uudsena lisandub hooldusõiguse kandmine rahvastikuregistrisse, sest üksnes hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja.
• Sünnitunnistusse isa kande tegemine ema ütluste alusel kaob ära.
• Praegu on abielu sõlmimise õigus EELK 211 vaimulikust (kogudusi teenib neist 124) 78-l, alates 1. juulist omab hetkeseisuga seda õigust 58 vaimulikku.

Aasta-Abielusid kokku-Neist vaimulike poolt sõlmitud
2002      5852         467
2003      5705         407
2004      6019         447
2005      6141         440
2006      6972         499
2007      7051         579
2008      6175         617
2009      5409         456

Aastatel 2002–2009 kõige enam abielusid sõlminud vaimulikud:
Jaak Aus – 219
Joel Luhamets – 207
Einar Soone – 150
Jaan Tammsalu – 133
Gustav Piir – 116
Kalle Mesila – 110

Kommentaar
Ants Tooming, Tartu Peetri koguduse õpetaja, esimene vaimulik, kes 2002. aastal abielu registreeris:
Ma jätkan abielude sõlmimist ja sain, nagu vist enamik taotlejatest ja eksami sooritanud vaimulikest, selle õiguse järgnevaks perioodiks.
Tuleb senisest veelgi hoolikamalt jälgida esitatud dokumentide keh­tivust ja vastavust Euroopa Liidu ja Eesti seadusandlusele. Eelkõige aga selles osas, mis reguleerib abielupoolte vahelisi varasuhteid. Ma usun, et paljud vaimulikud seetõttu ka loobusid, et juba senine asjaajamine on üsnagi bürokraatiamahukas. Nüüd tuleb asjaajamist veelgi rohkem. See lisatöö on ju tasustamata nagu enamik muidki tegevusi, mida vaimulikult eeldatakse.
Laulatustega seotud häid mälestusi on mul palju, näiteks olen laulatanud ja registreerinud abielupaari, kus üks osapooltest oli 93aastane. Olen kogunud albumisse kõikide leerigruppide (sh kuldleerid ja eraleerid) ja laulatatud paaride fotod.
Need albumid on olnud Kolga-Jaani koguduse, kus ma eelnevalt teenisin, liikmete ja ka külaliste seas kõige huvipakkuvamad «vaatamisväärsused» üldse.
Mulle endale meeldib neid ka aeg-ajalt vaadata. Samuti on koguduse lähiajaloo täpsustamisel leerifotode album kõige konkreetsem ja kiiremini kasutatav allikdokument.