Alustamata elud saavad rahupaiga Risti kirikuaias

Paarkümmend aastat tagasi olin otsustusvõimetuna raske valiku ees, mis on jäänud mind vaevama. Hingehoidjat, kes tunnetes selgust oleks aidanud luua, tol ajal haiglas veel ei olnud.
Seepärast tervitan südamest loodud mittetulundusühingut Vaikuse Lapsed, kes pakub abi oma äsjasündinud või sündimata lapse kaotanud vanematele.

Võimalus pakkuda tuge
Mittetulundusühing kavandab Risti kirikuaeda rahupaika lastele, kel elu elamata jäänud.
Ühingu loomise initsiatiiv tuli ühelt Tartu perekonnalt, kelle laps suri enne sünnitust, ütleb Risti koguduse õpetaja Annika Laats. Kuna perel ei olnud hauaplatsi, viisid nad pisikese põrmu Riiga. Nii sündis perel idee rajada Eestisse analoogne paik.
Ettevõtmisega on seotud ka Tartu ülikooli kliinikumi naistekliiniku hingehoidja Naatan Haamer, kes puutub pidevalt kokku üsasiseselt või sünnitusjärgselt surnud laste vanematega. Kas jätta põrm haiglasse või leida matuseplats – need on kaks rasket valikut kaotusvalus vanematele.
Aga kui matuseplatsi pole või on perel plaanis kolida kuhugi kaugemale? Kas siis jääb hauaplats unarusse? Või mis tunne on noorel inimesel võtta endale kohustus käia hooldamas väiksekese kalmu ja pidevalt meenutada juhtunut? Aga kui loode on sündinud enne 22. nädalat, ei lubata teda tavalisele surnuaiale matta. Küsimusi on kui palju.
«Leinas vanemate lootustele vastutulek aitab mures inimesi raske ja valusa loobumisega toime tulla. Üheks võimaluseks on, kui loome vastalanud elu kaotanud vanemaile paiga, kuhu tuua oma lapse tuhk, et ka rituaalsel viisil anda kaotatu ära ja samas tunda toetavat seotust teiste sarnase saatusega inimestega,» ütleb Naatan Haamer kavandatava toetuseks.

Arusaamatu saatus
Iga elu on püha, ent alati ei lange emaüsas antud elule õnn pikalt kesta.
«Saatus on sageli arusaamatu. Naised, kes üle kõige tahaksid saada – ja armastusega üles kasvatada – toatäit lapsi, seda ühel või teisel põhjusel ei saa. Ja naised, kes seda vähimalgi määral ei soovi, satuvad ikka ja jälle abordinoa alla või loovutavad ühe lapse teise järel lastekodule,» kirjutas Meie Pere peatoimetaja Doris Kareva ajakirja veergudel (3/2009).
Surma põhjus võib olla meditsiiniline, aga paraku ka tingitud arstide lohakusest. Arstid on vahel kaotanud eeti­lised tõekspidamised, tunnistab Haapsalu koguduse liige, pikaaegse arstistaažiga Heino Noor. Need, kes aastakümnete eest haiglas surnud last matta ei saanud, kannavad surma varju ja valu tänini kaasas.  
Nende lein jäi justkui poolikuks, neil polnud oma valuga kuhugi minna. Veel tänagi meenub mulle ühe arsti lause: «Kui ma oleksin teadnud, et see on teie laps…» Jumal andestab talle ja kaitseb väeteid, võtab oma hoole alla need väikesed hinged, kelle tuhk Risti kirikuaeda valmivasse rahupaika viiakse.
See võib saada oluliseks kohaks neile, kes omal ajal – ka aastakümnete eest – oma last matta ei saanud ning kellel pole olnud kohta, kuhu oma valuga minna. Ka elust abordi läbi lahkunud ja nende emad saavad rahupaigas võimaluse leppida iseenda ja Jumalaga.

Ühingut saab toetada
Mittetulundusühing, mille eesotsas on lapse kaotanud perekond, õpetaja Annika Laats ja kaks Risti koguduse nõukogu liiget, loodab kavandatava rahupaiga avada sel aastal. Ettevõtmine on saanud loa muinsuskaitseametilt. Teoks saab rahupaiga teha aga üksnes heasoovlike annetajate toel.
Arhitektide Urve Sinijärve ja Kaido Areda kavandada jääb lihtsa kujundusega sammas, mis sobiks ümbritsevasse keskkonda. Luuletaja Doris Kareva on mälestusmärgile graveerimiseks kirjutanud read: «Vaikuselaps, las valvab Su üle Valguse Vaim – rahu ja armastus.»
Mittetulundusühingu vahendusel hakkavad leinajaid nõustama kriisipsühholoogid Tallinnas ja Tartus ning vaimulikuna hingehoiu, pereteraapia ja leinatöö koolituse läbinud Annika Laats.
Loodud on ka kodulehekülg aadressiga www.vaiksed.ee . Annetusi vaikselt sündinud laste rahupaiga heaks saab teha MTÜ Vaikuse Lapsed kontole 221048925078.
Rita Puidet