Mõtteid paastumisest
/ Autor: Rene Alberi / Rubriik: Arvamus, Arvamus, Kirikukalender, Pühad / Number: 18. veebruar 2026 Nr 7 /
Tuhkapäev on käes – kas peaksime hakkama paastuma? Jeesus ei kohustanud oma jüngreid paastuma. Sellest häirituna tulid tema juurde Johannese jüngrid küsimusega: „Miks meie ja variserid paastume, sinu jüngrid aga ei paastu?“ Jeesus vastas: „Ega peiupoisid või leinata sel ajal, kui peigmees on nende juures!? Ent päevad tulevad, mil peigmees neilt ära võetakse, küll nad siis paastuvad!“ (Mt 9:15)
Siit ja paarist teisestki Jeesuse sõnavõtust selgub, et ta samas ei keela paastumist, ta koguni annab juhtnööre, kuidas seda õigesti teha. See ärgu olgu silmakirjatsev näitemäng teiste inimeste ees, vaid olgu midagi, mis jääb paastuja ja Jumala vahele. (Mt 6:16jj)
Kas aga tasub paastuda paastumise enda pärast, kuna kirikukalendris on nüüd paastuaeg? Meil on igal ajal võimalus Jumala sõna ja Vaimu valgel vaadata endasse ja küsida, kas on midagi, millest paastumine aitab meil osaduses ja armastuses Jumalaga, aga ka oma ligimesega kasvada. Kui aga keegi võtab ette paastumise toidulaua arvelt, siis kuidas see mõjub? Nälg ja kiusatus mõne söögi või joogi järele võib teha kedagi hoopiski rahutuks ja närviliseks.
Luterlasena küsin, mida Luther on paastumisest arvanud. Ühes oma jutluses (postillis) mõistab ta hukka paastu, mis jätab kõrvale Kristuses ilmunud armu ja püüdleb olla inimesepoolne teene Jumalale, mille kaudu pingutatakse andeks saada oma pattu ja saavutada armu.
Kuigi Luther ei ole vabatahtliku paastu vastu, peab ta siiski loomulikumaks paastumist olukordades, kuhu Jumal meid ise juhib, laseb sattuda. Nagu Jeesust viis Vaim 40 päevaks kõrbesse, nii võib Jumal lasta meilegi osaks saada nälga ja janu, raskusi eluteel.
Kui Jeesus jüngrite keskelt ära võeti ja risti löödi – vaevalt neil oli siis tahtmist ja võimalust rahus ning rõõmus süüa-juua. Niisamuti kui kristlasi on taga kiusatud, vangi heidetud, Siberisse saadetud, keda on tabanud terviserike jms, siis on paast, millest pole pääsu.
Luther ütlebki, et meil endil ei tuleks otsida kitsikust ja kiusatusi, need tulevad ise meie juurde Vaimu või välistamatu häda kaudu. Sellistel puhkudel tuleb paastuda hea meelega, toetudes usus Kristusele, kes kannatades meie eest ja olles kõigiti kiusatud, on maailma ära võitnud.
Rene Alberi
Võru koguduse õpetaja
