Aeg kaob, sõnum jääb!

Kirikuelu ja kiriku palet ilmestavad inimesed, koguduste liikmed, vaimulikud, kirikujuhid, ühine usk ja tegu.

Kirik elab ja töötab ajas muutuva maailma keskel, otsides võimalusi päästva sõnumi jagamiseks. Ka kirik ise kasvab ja muutub. Üks meie kiriku juhtidest ütles hiljuti, et „Luteri kirik täna ei ole enam see, kes aastakümnete eest oma tööd alustas“. Kui tema töö algas, olid välised ja seesmised olukorrad kirikus teistsugused. Kiriku peamised juhtimisotsused langetab kirikukogu. Suuremaks muutuseks saab seniste piiskoppide asemele uute valimine. See teema sünnitab mõtteavaldusi ja erinevaid seisukohti. Otsus, mida tehakse, on kahtlemata ajalooline, tuues kaasa muutusi pikemaks perioodiks. Muutustele vaatamata usuelu alused ja kristlase ülesanne jäävad endiseks: „Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad …“, nagu see on sätestatud meie kiriku missiooni tekstis.

Täna on põhjust mõelda ka oma kiriku ajalehe 100 aasta juubelile. Sel puhul oleme kutsutud Eesti Kiriku päevale 1. detsembril Tallinna toomkirikusse. Päevakorras on muu hulgas vestlusring „Eesti Kiriku roll Eesti meediamaastikul“.

Arutelu teema on väga oluline, see puudutab kogu meie kirikuelu, sest tegemist on meie oma häälekandjaga. Meediamaastik on see, kus pole lihtne ellu jääda ja esil olla. Kui kogudustena anname igaüks oma panuse koostööks, siis oleme jätkuvalt nähtavad. Ajalehe olemasolu koosneb paljudest teguritest, aga üks on kõigile oluline. Kirikuelust kirjutamine jätab kustumatu jälje toredatest tegudest, mida on tehtud. Hea on koguduseliikmelgi lugeda ja teada saada, mis meil on tehtud ja kes need tublid inimesed on, kes elu edasi viivad. Sellepärast on paberkandja ajaloo säilimise seisukohalt kindlam kui internet.

Minul oli isiklikult au ja rõõm külastada eelmisel laupäeval ansambli Exit kontserti Espoo toomkirikus, et üle anda EELK peapiiskopi tervitused koos EELK koostöömedaliga Soome tuntud kirikumuusikule Pekka Simojoele. Pekka Simojoe laule on eesti keelde tõlgitud üle poolesaja. Neist esimesi ja laiemalt tuntuid on „Vaikuse missa“ laulud. Kui noorte laulikut sirvida, siis sealt leiame päris palju Pekka Simojoe laule. Ta on seda öelnud, et me ei peaks kaasaegset ülistusmuusikat ainult inglise keelest tõlgituna kasutama, vaid võiksime luua sellelaadset muusikat oma emakeeles.

Tema misjonitöö panus meie kirikule väljendub paljude misjonireiside kaudu erinevate muusikakollektiividega nagu Jakaranta, Exit, EtCetera.

Nendest esinemistest on paljudel kogudustel meeldejäävaid elamusi. Võib-olla kõige erilisem mälestus on aastast 1991, kui oli Missio Haapsalu ja Pärnu. Exit sai kutse Haapsalus Nõukogude lennuväe territooriumil sõduritele kontserti andma. Ka missiotiim oli kutsutud koos väliskülalistega lennuväe raudsete uste taha. Õpetaja Ants Leedjärv pidas sõdurpoistele venekeelse kõne ning ansambel Exit, tollel ajal erakordse helitehnika ja valgustusega, pakkus suurele saalitäiele rahvale unustamatu elamuse ja evangeelse sõnumi.
Kirikutöös on Eestis ustavalt misjonitööd tegemas välismisjonärid. Kaks korda aastas saame nende pühendunud kaastöölistega kokku, et kuulata, kuidas koostöö kogudustes edeneb ja areneb. Kui meie kirikus puuduks misjonäride panus, oleks elu kogudustes märkimisväärselt puudulikum.

Meie jaoks on need üheksa misjonäri tasuta tööjõud, aga nende läkitajad on oma annetustega teinud selle võimalikuks. Aastas saame öelda, et EELK-le tähendab see sadu tuhandeid eurosid kokkuhoidu igal aastal. Loodan, et oskame olla tänulikud. Seekord saime kokku Saue Pauluse koguduses. Meiega oli kaks uut misjonäri kohtumisringis – Martha Nord-Varhaug, kes on aasta aega Saku ja Mustamäe koguduses praktiseeriv norralanna, aidates kaasa nooretöös, ja staažikas Soome vaimulik Oiva Hujanen, kes asub tööle Tallinna praostkonnas ja täiendab praegu oma eesti keele oskust.

Ka meil on hea võimalus toetada oma misjonäre väljaspool Eestit. Põltsamaalt pärit, praegu koos abikaasa ja kahe tütrega Soomes elav filoloog Liliann Keskinen töötab Venemaal tegutsevas Ingeri luterlikus kirikus meedia alal. Liliann kirjeldab sealseid arenguid: „Ingeri kiriku kogudustes jätkub kuulutustöö.

Pühapäevaste kirikuliste arv on kasvanud. Erinevad mured on inimesi ju läbi aegade rohkem Jumalat otsima pannud ja murelikud ajad jätkuvad. Paljudel on tuttavaid ja lähedasi mõlemal pool rindejoont.“ Ta on ka ühenduses Peterburi Jaani kiriku eestikeelses töös osalejatega. Seal kirikus kogunevad eesti keele huvilised ja peetakse lastele pühapäevakooli.

Rakverest pärit religioonipedagoog Helene ja Soome päritolu kirikuõpetaja Joona arendavad Kagu-Aasias luterliku kiriku teoloogiaõpet.

Nemad on meie esindajad maailmamisjoni põllul, keda saame oma palvete ja annetustega toetada. Senised toetused on olnud väikesed, seetõttu oleme tänulikud meie soome partneritele, kes nende tööd põhiliselt üleval peavad. Väga sooviks, et kogudused märkaksid seda, et meil on oma misjonärid, kes on valmis Jeesuse misjonikäsku täitma väljaspool Eestit. See näitab, et me ei oota, et kõik meid toetaksid ja aitaksid, vaid soovime ka oma tagasihoidlikest tuludest jagada õnnistust sinna, kus on võimalus head sõnumit jagada.

Soovin, et teadlikkus EELK missioonist ja visioonist kasvaks.

Leevi Reinaru
misjonikeskuse juhataja