Aeg toomkooli taastamiseks oli küps

Tänavu läks Eestis esimesse klassi 13 400 last, 26 neist taasavatud toomkooli. Esialgu tegutsevad toomkooli klassid Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi (VHK) Püha Miikaeli kooli klassidena. Tulevikus saab EELK-le ja Tallinna toomkogudusele kuuluvast toomkoolist iseseisev gümnaasium.
Toomkool ei paikne küll oma ajaloolises majas Toompeal, kuid kooli koht on auväärne. Tegu on Raekoja platsile kõige lähemal oleva kooliga, sest maja Apteegi tänav 3 ongi ajaloolises linnasüdames. Ometi saavad lapsed ka oma kooli murul kõndida, maja juures on pisuke muruplatsikegi.
Esimese koolipäeva hommikune päikesesära valgustas rõõmsalt vana maja treppi, kust uhiuutes koolivormides tarkuse taganõudjad remonditud klassiruumidesse sammusid, ikka vanemad ja õed-vennad saatjaks kaasas. Ehkki esimene klass on üksainuke, on klassiruume kaks, sest vana kombe kohaselt õpivad poisid-tüdrukud peamiselt eraldi.
Kui lapsest sai koolilaps
Esimene koolipäev algas klassijuhatajatunniga, kus õpetajad Egle Viilma ja Kaie Kadaksoo lastele väikesed piiblid kinkisid ja koolitööst rääkisid. Siis tulid VHK abituriendid ja võtsid õpilased käekõrvale ning mindi Katariina kirikusse aktusele. Seal said päevakangelased aabitsa omanikeks ja kuulasid suurte inimeste tervituskõnesid, sekka koorilaulu ja pillilugusidki.
Toomkoguduse õpetaja Urmas Viilma rääkis lastega tuntud tegelase Pipi Pikksuka lugude võtmes. Pipi isa rändas mööda maailma ja ema oli taevas ingliks. «Toomkool on kindlasti see kool, kus räägitakse teile nii mööda maailma rändamisest, kuid ka sellest, kes on inglid, kus ja mis on taevas ja kes on Jumal.»
VHK direktor Kersti Nigesen ütles, et uue kooli asutamine vanalinna muudab ka selle elu, sest paljud vanalinnad on muutunud pelgalt külaliste imetlusobjektiks, muuseumiks. «Me oleme väga rõõmsad teie üle,» lausus ta. «Ühest küljest on see uue kooli sündimine, teisest küljest aga oleme omavahel tihedalt seotud. Paljudel teist õpivad meie koolis õed-vennad, me jagame samu väärtusi ja kõik see kokku tähendab, et oleme koos üks suur pere.»
Konsistooriumi nimel lausus tervitussõnad peapiiskop Andres Põder. Ta tuletas ka meelde, et eesti rahvakooli sümbol aabitsakukk on tulnud piibliloost. Kukk nii kirikutornis kui ka aabitsal tuletab meelde tõe poole pürgimist ja tõe tundmaõppimist, ning peapiiskop soovis, et see oleks ka toomkooli eesmärgiks. Eesti hümniga alanud aktus päädis VHK ladinakeelse hümniga. Nüüd järgnes päeva kõige magusam osa – ühine tordisöömine VHK peahoones.
Lastevanemad ei varjanud oma rõõmu ja kinnitasid, et lapse kooliminekuga algab ka nende jaoks uus eluetapp. Tallinna Kaarli koguduse lasteaias, kus värske õpilane Emma Kask käis, oli mõte oma kool luua pikalt üleval. Kui nüüd toomkool teoks sai, ei mõeldud kaua. «See on põnev väljakutse ka iseenda jaoks, on võimalus ise kooli kujundamisele kaasa aidata,» arvasid Emma vanemad. 
Mis kool see on
Haridusassessor Ove Sanderi süda rõõmustab: «Kirik on tahtnud aastaid luua oma kooli ja lõpuks on see teoks saanud. Tegelikult on tegu ühe väga vana kooli taastamisega. Kooliga, mis erinevatel aegadel on meie maad ja rahvast teeninud, koolitanud vaimulikke, õpetanud luterlastest linnalapsi, ei ole olnud ainult kooliks, mis annab teadmisi, vaid kujundanud isiksust ja õpetanud Jumalat armastama, ligimest teenima. See kool juhib last sellel teel, mis on Jumalale meelepärane tee.»  Assessor märkis VHK ja Püha Miikaeli ühenduse hindamatut abi kooli ellukutsumisel ja  usub, et Jumala abiga ehitame aastatega toomkooli gümnaasiumiks.
Organisatoorselt on VHK erinevate majade tõrgeteta töö omamoodi keerukas, kuid direktori sõnul ollakse üks pere. Tegu on oma kooliga ühes suures keskuses, sest VHK tegutseb vanalinnas üheksas majas.
Andres Põder meenutas, et juba Pärnu õpetajana tuli ta konsistooriumi ettepanekuga hakata Sütevaka humanitaargümnaasiumi omanikuks. Tol ajal ei olnud kirikul raha ega ka julgust seda teha. «Nüüd, kui see võimalus tekkis, siis mina küll oma ametikoha võimaluste raames julgustasin ja soovitasin seda sammu astuma. Eestimaal võiks luua kiriklikke koole rohkemgi. Siis me ei peakski kurvastama, et riiklik üldhariduskool ei vasta sageli meie huvidele. Tänane demokraatia annab võimaluse oma kool luua ja kui me seda ei kasuta, oleme ise süüdi.»
Toomkoguduse õpetajast Urmas Viilmast saab toomkooli kaplan. Viilma sõnul oli kooliõpetaja kandidaate päris mitu, kuid asjaolud kujunesid lõpuks nii, et õpetajaharidusega Egle Viilma, kes jättis aasta tagasi koolitöö, et asuda toomkogudusse ametisse, otsustas taas kooliõpetajaks hakata. «Ju see on Jumala tahe,» öelnud Egle. Ka Urmas Viilma on veendunud, et toomkooli sündi on juhitud kõrgemalt poolt. «Tänu Jumalale on praeguseni läinud kõik nagu lepase reega. Hoog on olnud nii kiire ja tee nii sirge, et võib tekkida kahtlus, kas see ikka nii jääbki,» on Viilma eestlaslikult kahtlev.
Ent mõte on saanud teoks ja jääb loota, et tuleb aeg, mil tänased esimese klassi õpilased juba abiturientidena siis toomkooli kõige väiksemad 1. septembril aktusele viivad.
Tiiu Pikkur

Toomkooli I klass
Anett Kallikorm,
Anette Merivee,
Emili Roots,
Emily Minakova,
Emma Huimerind,
Emma Kask,
Hanna Heleen Kaabel,
Iris Sagar,
Leila Lotte Kozlov,
Liisa Maria Kull,
Lily Kristiine Jagor,
Maria Liisa Arrak,
Marii Mansberg,
Marta Huimerind,
Mete Soop,
Õnne Mary Tõnurist,
Aleksander Leetmaa,
Elias Markus Priinits,
Erik Mühls,
Henri Turban,
Hugo Noormets,
Jan Andrews Roos,
Joosep Rehepapp,
Karl Johann Filipp Schultz,
Patrik Malm,
Sergei Sibul.
Õpetajad: Egle Viilma ja Kaie Kadaksoo.