Ajakiri Päikesekiir on lapse sõber

Eesti ainuke kristlik lasteajakiri Päikesekiir, mis pälvis Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) oikumeenilise aastapreemia 2013, tutvustab konfessioonipiirideüleseid põhitõdesid.  

Miks, kuidas ja mille pärast, on küsimused, mis lastele adresseeritud ajakirja tegijal hetkekski meelest ei kao. Täpsemalt, miks mõtleb laps elust nii, nagu ta mõtleb, kuidas rääkida olulistest asjades lapsele arusaadaval viisil ja mille pärast laps mõistab eluprotsesse nii, nagu ta reaalselt mõistab.
On paras väljakutse – seda teab omast kogemusest iga lapsevanem ja koguduse lastetöö tegija – mõista väikest inimest, saati vastata tema küsimustele viisil, mis oleks lapse uudishimu rahuldav. Võib üldistavalt väita, et kes suudab hästi pühapäevakoolitundi läbi viia, ei jää hätta koguduse ette astudes, ning kes toimetab eduga lasteajakirja, ei jää kimpu vanemale sihtrühmale mõeldud perioodika väljaandmisel.

Alguses olid rasvakriidid
Et pisut sisse kiigata lasteajakirja Päikesekiir toimetusetöösse, kutsun juturingi kolm daami: Einike Pilli (kuulub toimetuse kolleegiumi), Hille Lihti (oli toimetaja 1990ndate algul, mil ajakirja kirjastati Soomes baptistide toel) ja Pille Havakatsi (praegu ajakirja toimetaja), kel kõigil oma roll EEKB Koguduste Liidu väljaande tegemisel.
«Alguse juures oli Einike,» kinnitavad Hille ja Pille ühest suust. «Muidugi mäletan, kuidas ma ajakirja päisesse kollase rasvakriidiga päikesepoolkera värvisin,» meenutab Einike Pilli 30 aasta tagust aega, mil pühapäevakoolilapsena osales käsitsi valmiva ajakirja koostamisel. Tegemist oli algatusega paaris eksemplaris, mida levitati oma koguduse laste keskel. Aga seeme sai mulda ja puu on nüüdseks oma viljadeni jõudnud.
«Eks ma ole ise peast paras päikesekiir,» tunnistab Pille Havakats, kes on Päikesekiirega seotud aastast 1999. Ta räägib, et ajakirja on välja antud vastavalt võimalustele. Pärast keerulisemaid aegu kinnistus 2006. aastast kindel töötsükkel ja ajakiri ilmub neli korda aastas.
«Tänaval ringi käies jälgin lapsi, et mis neile on huviks, ja katsun mõelda, mida teemaks võtta,» toob Pille näite, kuivõrd ajakirja tegemine teda haarab. «Ma ei saa ju öelda, et see on mu hobi, aga olen väga õnnelik, et mul on töö, mida teen suure armastuse ja huviga.»
«Meie oma täiskasvanumätta otsast võime küll arvata, et see on lastele kohane teema ja too asi pakub sellele eagrupile huvi, aga vahel võib meid intuitsioon ka petta, valvsust ei tohi seega kunagi kaotada,» räägib Pille oma praktikale toetudes. Sestap püüab ta saada pidevalt tagasisidet, et teaks, mida teha teisiti või paremini.
«Lastele ajakirja kätte andes on ju näha, kuhu jäädakse pikemalt peatuma ja millistest lehekülgedest libisetakse kärmelt üle,» toob ta ühe võtte näiteks, kuidas teha «varjatud auditooriumiuuringut».
«See on suurim maine tunnustus, mida üks kristlik lasteajakiri võib saada,» kommenteerib Pille Havakats EKNi tunnustust, mis aasta lõpus oikumeenilise aastapreemia näol Päikesekiirele omistati. Ta kinnitab, et on väga rõõmus, et Eesti erinevate konfessioonide esindajad märkasid lastetööd, mida Päikesekiire väljaandmisega tehakse.

Tunnustus annab garantii
«Põhilised kristlikud väärtused, mida Päikesekiir kajastab, on ju universaalsed,» rõhutab ta ja leiab, et küllap peeti preemia puhul konkreetse ajakirja väljaandmise kõrval silmas laiemalt lastetööd, mis on aktuaalne igas konfessioonis.
«EKNi-poolne positiivne äramärkimine annab justkui garantii, et tõesti see väljaanne on sobilik kasutamiseks erinevates kogudustes,» arutleb Einike Pilli. Ta lisab, et Päikesekiire sisu kannab toimetajate teoloogiline haritus ning avatus oikumeenilisele lähenemisele.
Liina Raudvassar

Lasteajakiri Päikesekiir
EEKB Koguduste Liidu väljaanne koostöös Eesti Metodisti Kiriku ja Avatud Piibli Ühinguga.
Ainuke Eestis ilmuv kristlik lasteajakiri.
Esimene number ilmus 1989.
Ilmub neli korda aastas.
Toimetuse töörühm: Pille Havakats, Egle Hollman, Lea Edminster.
Pälvis Eesti Kirikute Nõukogu oikumeenilise aastapreemia 2013. bnm