Algas laulupidude hooaeg

Kätte oli jõudnud 1931. aasta juunikuu. Päike käis kõrgelt, oli aeg tulla välja prooviruumidest, et tuua laulupäevadel kuulajateni talve jooksul õpitud laulud.
9.–16. juunini leidis Tallinnas aset XIII kirikupäev, mille haigestunud piiskopi asemel avas prof H. B. Rahamägi. Oma avakõnes tõi ta tähtsama saavutusena esile läinud detsembris toimunud kirikumuusika kongressi ja Kirikumuusika Sekretariaadi ellukutsumise, kelle tegevuse jälgi oli kirikuelus juba märgata. Sel hetkel töötas 116 kirikukoori. Lastekoore oli asutatud 23, noortekoore oli 43.
Kirikumuusika Sekretariaat aga teatas, et väljaandmisel on «Kirikukooride» VI vihik palve-, usu-, tänu- ja jõululauludega. Sügisel oli kavas trükki anda VII ja VIII laulukogu, mis taheti täita leerilastele mõeldud kolme-neljahäälsete lauludega. Tegeldi juba ka koraale sisaldava IX vihikuga. Koostöös lastejumalateenistuse komisjoniga töötati laste lauluraamatu muusikalise osa kallal.
Suvi helises laulust
Just nii võis lühidalt öelda 1931. aasta juuni ja järgmistegi suvekuude kohta. 20. ja 21. juunil pidas Viljandimaa üht oma suurimat laulupüha – Sakalamaa VI laulupidu. Laulupeo kavva kuulus ka C. Francki oratooriumi «Õndsus» esitamine Viljandi Jaani kirikus. Vaimulik muusika ei puudunud ka laulupeokontserdilt. Pärast Suure-Jaani köstri Hans Kapi avasõnu ja Jaan Lattiku pidukõnet kõlasid võimsalt koor «Ärgake» Mendelssohni oratooriumist «Paulus» ja Rudolf Tobiase «Eks teie tea». Ka 28. juunil Narva Joaorus aset leidnud Virumaa VI laulupidu algas kooriga Mendelssohni oratooriumist «Paulus».
Sind tahan ma kiita
Hoogu oli läinud vaimulike laulupäevade korraldamine. 7. juunil oli üks selline Nissi kirikus. Juba varahommikul kõlasid kutsuvad pasunakoori helid kirikutornist. Kirik kogunes rahvast täis. Tuldud oli ka naaberkihelkondadest. 150-liikmelist koori juhatas lastekodu muusikaõpetaja hr Peebo. Jutlustas külalisena Kose õpetaja Jõgis.
Laulupäeva tulemusena liitus Nissi kirikukooriga palju uusi lauljaid. Laulupäeva sissetulek määrati kiriku elektrivalgustuse heaks.
Jõelähtme kiriku juures oli vaimulik laulupäev 21. juunil. Peale kohalike kooride olid osalemas ka naaberkihelkondade lauljad. Tallinnast oli tulnud Peeteli segakoor. Lisaks mitmesajapealisele ühendkoorile esines ka suurem puhkpilliorkester.
Laulupäev algas ühislauluga «Issand, mu Jumal, Sind tahan ma lauluga kiita». Kirikunõukogu esimees hr Tomp juhtis oma kõnes tähelepanu vaimuliku muusika tähtsusele inimese elus. Peo kavas oli 12 laulu, mida juhatasid kohalikud koorijuhid hr-d Arro ja Lagendof ning prof August Topman. Viimane pidas ka kõne kirikumuusikast.
Lõpulauluks oli valitud «Õnnista ja hoia». «Jääb vaid soovida, et Jõelähtme eeskuju rohkesti järeltegemist leiaks ja vaimulik laul-muusika võimsalt kõlaks igas kodumaa nurgas, tooks inimhingele taeva sära ja viiks meid ligemale Jumalale,» kirjutas üks kohalkäinu.
Hargla vaimulik laulupäev oli 24. juunil. Osa võttis sellest 6 laulukoori 250 lauljaga ja 3 pasunakoori. Ühendatud laulukoore juhatas ja orelil esines helikunstnik Peeter Laja Võrust, pasunakoore juhatas Valga poeglaste gümnaasiumi muusikaõpetaja J. Madisson, soololauludega esines pr W. Kuusik Tallinnast. Kiriku altar oli selleks päevaks värskelt remonditud.
Hiiumaa II laulupäeval, mis peeti 14. juunil, oli laululaval kavas aga lausa eraldi kontsert vaimulikust muusikast, mille ettekanded võeti vastu elavate kiiduavaldustega.
Eesti koor käis Soomes
28. juunil Palal peetud Kodavere II laulupäev algas vabaõhujumalateenistusega seltsimaja aias ühendatud sega- ja pasunakooride kaastegevusel. Peokõne pidas siin pastor Tennmann, kes aga millegipärast hakkas Maarja-Magdaleena koguduse asju seletama, mis kujunes rahvale üheks lõbusamaks vahejuhtumiks. Aga eks muidugi – Tenn­mannil oli südame peal parajasti käimasolev kirikutüli Maarja-Magdaleena koguduses, mida XIII kirikupäev oli tauninud ja pastorit selle eest noominud.
Suurejoonelisemaid kohalikke laulupäevi oli 21. juunil Paunvere poiste mängumail Palamusel. Kohal oli 21 segakoori ja 2 pasunakoori. Päeval oli kirikus kontsert-jumalateenistus segakooride, orkestrite ja solistide osavõtul. Palamuse laulupäevalt tegi Raadio Ringhääling otseülekande.
Kuid juunis oli laulupidu ka Helsingis, kus Eestit esindas Estonia Muusika Osakonna segakoor, «kõrgemat klassi koor», nagu ütleb laulupeost ülevaate teinud mag M. Turunen. EMO koor viis Helsingisse külakostiks ka Artur Kapi oratooriumi «Hiiob», mille «esitas viisil, mis andis parima pildi eesti koorikultuurist,» kirjutab sealne arvustaja. Meie esinduskoori juhatas prof Juhan Aavik.
Mati Märtin