Armust, vabadusest ja needmisest

Kogudused otsivad aeg-ajalt viise, kuidas oma tegevust mitmekesistada. Üheks võimaluseks on traditsiooniliste leeri-, piibli-, pühapäevakoolitundide ja palvuste, jumalateenistuste kõrval pidada erinevatel teemadel loenguid või loengusarju.

Ilmselt on suuremates linnades sellist töövormi kergem rakendada. Viimasel ajal on silma jäänud näited pealinnast, kus Jaani koguduses toimuvad kord kuus persoonikesksed „Loodud sõna õhtud“ ja Toompea Kaarlis kord nädalas erinevate loengupidajatega teemakesksed loengud sarjast „Jalutades Jumala aedades“.
Alates veebruarist on loengusarja käivitanud ka Põlvamaal veidi üle 2000 elanikuga Räpinas Miikaeli kogudus. Korraldajaks on pastor loci Urmas Nagel. Vürtsi on sarjale andnud külalised preester Rein Õunapuu ja vabadusvõitleja Heiki Ahonen.

Põhjaliku sissejuhatusega vestlus
Praeguseks on toimunud kuus loengut. „Eks olen ikka korralik luterlane, see tähendab olen kogu oma vaimuliku teenimise vältel piiblitunde pidanud, ent arvan, et järjepidevalt tuleb leida ka uusi töövorme. Tekkis inimesi, kes tahtsid asjade üle arutleda ja nõnda see sündis. Eesmärgiks pole seatud akadeemiline loeng, vaid põhjaliku sissejuhatusega vestlus mingil konkreetsel teemal. See on sõnumi edastamine veidi teises vormis ja ehk teeb kiriku lävepaku veidi madalamaks,“ juhatab Nagel meie jutuajamise Räpina pastoraadis sisse.
Mu vestluspartner toob välja kolm põhjust, miks nüüdseks mõtteklubiks nimetatud töövorm talvel käivitati. Esiteks soovib ta ise pidevalt vaimselt areneda erinevate teemade kallal töötades. Teisena nimetab, et leeriõpetuse tase on aastakümnete lõikes Eestimaa kogudustes väga erinev olnud, ning ta näeb vajadust tuua suuremat selgust oluliste kristlike mõistete tähendusse. Ja viimasena juba nimetatud ehk see on võimalus ka neile, kes siiani pole kogudusega nii seotud olnud.
„Nii on ka läinud. Enamik 15–20 osavõtjast on koguduse aktiivsemad liikmed, ent alati on keegi, keda muidu kirikus ei näe,“ jagab Nagel. Kogukonnas on ka esinenud arvamust, et kiriku poolt välja kuulutatud üritused on vaid koguduseliikmetele ehk siseringile. Õpetaja Urmas lükkab selle kiirelt ümber, kinnitades, et avalikult välja kuulutatu on mõeldud kõigile ja rõõmuga võetakse vastu uusi huvilisi.

Tee peal sünnib asju
Ürituse ülesehitus on siiani ühesugune olnud. Kohtumine algab umbes tund kestva loenguga, milles seletatakse teemat pühakirja, kristliku traditsiooni ja psühholoogia valguses. Loengulisele osale järgnevad mõttevahetus ning küsimused.
Toimumispaigaks on pastoraadi värskelt renoveeritud hubane saal, kus kokkutulnutele on kaetud kohvilaud, mille eest hoolitsevad Karmen Nurme, Kristiina Nagel ja Monica del Norte.
Teemadest on seni kõneldud kurjusest, armust ning õigusest. Viimases mõtteklubis olid ehk veidi intrigeerivalt õnnistamissõnade kõrval huviorbiidis pühakirjas esinevad needmissõnad. „Kuna needmisest pea üldse ei räägita, ja inimesed tundsid huvi, siis nii see kujunes,“ avab Nagel valiku kriteeriume.
Vürtsi on sarja toonud külalised. Isa Rein kõneles liberalismist, konservatismist ja mõistusest. „Kutsusin ta, sest olen hakanud tundma teatud jõuetust nende sõnade mahukuse ees. Üks ütleb, et kui asju mõistusega võtad, siis oled konservatiiv, ja teine, et kasutades mõistust saad ju aru, et liberaalne maailmavaade on ainuke võimalikest.
Otsisime värsket pilku ja isa Rein, kes roomakatoliku kiriku preestrina on 20 aastat Saksamaal teeninud, oskas seda anda,“ meenutab Nagel. Teiseks külaliseks oli oktoobris vabadusvõitleja Heiki Ahonen, kes rääkis kaasakiskuvaid lugusid oma elust ja üheskoos avati teemat „Vabadus Jumalas ja inim­ilmas“.
Kokkuvõtteks ütleb õpetaja Nagel, et uus töövorm on end Räpinas õigustanud ja loengusarjaga minnakse kindlasti edasi: „Pikka plaani loengute teemadest hetkel pole. Usaldan seda, et tee peal sünnib asju, ja jälgin oma sisemist loogikat ning inimeste soove.“
Kätlin Liimets