Asjatundjad arutavad religiooniõpetust
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudis, Uudised / Number: 11. veebruar 2004 Nr 5 /
17. veebruaril tuleb Pärnus kokku Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) religiooniõpetuse ümarlaud, kuhu kuuluvad EKNi liikmeskirikute esindajad, usuõpetajad ja riigiametnikud.
Pastor Joosep Tammo, EKNi asepresident ja Pärnu usuõpetaja ütles Eesti Kirikule, et ümarlaud käib koos süstemaatiliselt. Ümarlaua kaudu on aidatud kaasa õpetajakoolitusele, välja töötada religiooniõpetuse ainekava ning koostada ja välja anda õppematerjale.
«Mõni esindaja (Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu kirik ja vaatlejaliikmena Karismaatiline Episkopaalkirik – toim.) on juurde tulnud,» nimetas Tammo, «ning ümarlaud saab uue ringiga peale hakata.»
Ainekavad olemas
Aastatepikkust ühistööd religiooniõpetuse vallas on krooninud edu – praegu on üle kümne kooli Eestis praktiseerimas religiooniõpetust. «Kõige suurema töö on teinud dr Pille Valk Tartu ülikoolist,» kiitis Tammo. Valk on ette valmistanud religiooniõpetuse ainekava kõikidele kooliklassidele.
Ümarlaual 17. veebruaril tulevad kõne alla just nimetatud ainekava käivitamisel tekkinud küsimused ja n-ö iluvead, seletas Tammo. Ta on rõõmus, et paljudes koolides religiooniõpetust antakse. Siia ei või Joosep Tammo arvates aga seisma jääda: «Kui tahad, et aed kasvaks, siis tuleb seda harida.» Valmis peab olema aastaks 2006, mil revideeritakse kooli ainekavasid. «Selleks ajaks peab meil midagi uut pakkuda olema,» arvas Joosep Tammo.
Arutelu viib edasi
EKNi liikmeskirikud on paljudes küsimustes, mis puudutavad usuõpetust, olnud üksmeelsed. Eriarvamusi on tulnud vaid õppematerjalide ja -meetodite suhtes. Asepresidendi arvates aga parim tulemus just diskussioonidest tekibki.
Joosep Tammo ootab uuendatud liikmeskonnaga ümarlaua kohtumist huviga. «Me ei aruta ainult religioonipedagoogilisi küsimusi,» märkis Tammo, «vaid otsustame, kuidas toetame Usuõpetajate Liidu tegevust.» Ka täiendkoolitusega seotud toetuste küsimus tuleb päevakorda.
Eesti Kirikute Nõukogus on religiooniõpetuse küsimustes toiminud aastatepikkune viljakas koostöö kirikute ja haridusministeeriumi vahel. Usuõpetus (religiooniõpetus) ei ole konfessionaalne, vaid on eelkõige noore inimese silmaringi laiendav distsipliin, hingeharidus, mis aitab orienteeruda kristlikus usus ja selle kultuuritraditsioonides ning tutvustab maailmareligioone. Kirikud on siin nõuandvas ja teenivas rollis.
Kristel Neitsov
