Avalik pöördumine Valga praostkonna vaimulikelt

«Sest kui pasun teeks ebaselget häält, kes siis hakkaks valmistuma sõjaks?» (1Kr 14:8)
Eelmine, 19. oktoobri Eesti Kiriku number valmistas lugejaile ehmatava üllatuse kummalise kolmkõlaga H. Nurga, U. Petti ja J. Lahe artiklite näol. Meile teadaolevatel andmetel ilmusid need ootamatult ka EELK juhtkonnale. Esimene neist avaldati peapiiskopile ja konsistooriumile täiesti teadmatult, ning viimased kaks eirates kiriku tippjuhtide soovitust suunata need eelnevalt õpetuskomisjoni. Sama üllatav oli see, et EELK koguduste juhatuste esimeeste Roostal koostatud ja konsistooriumile suunatud toetusavaldus (H. Nurga küsimuses) jäeti avaldamata Eesti Kirikus. (Ajalehe veebiväljaandes puudus vähimgi viide sellele dokumendile, mis meie koguduste ilmikjuhtidele oli väga oluline; paberversioonis oli, tõsi küll, mikroskoopiline teade sellise toetusavalduse olemasolu kohta.) Eesti Kiriku toimetus eiras seega EELK selgelt väljendatud tahet – nii episkopaalselt kui sinodaalselt poolelt.
Sekulaarseks, vabaks ja sõltumatuks peetava meedia elementaarne nõue on eri arvamuste tasakaalustatuse printsiip. Kuid EELK ajaleht kiriku häälekandjana peabki olema kaldu ehk lojaalne EELK ametlike ja kesksete seisukohtade suunas. Tasakaalustatud sõnavabadus kirikliku lojaalsuse raames peaks olema kirikumeedia mõõdupuuks. Ent nüüd sai kiriku ametlikus häälekandjas kolmekordse meediavõimenduse marginaalse vähemuse arvamus EELKs. Samal ajal vaikiti täiesti maha kiriku enamuse hoiakud (isegi ilmikute tasemel!).
Eesti Kiriku toimetus on end varem tõestanud professionaal­se meeskonnana. Näiteks suutis ta hästi toime tulla mõne aasta taguses ägedas liturgiadebatis, mis oli aga sisuline, ja samas hõlmas valdavat osa EELK vaimulikkonnast. Seda mõistetamatum on nüüdne tasakaalustamatus, kus arvamustelje ühes otsas on EELK konsistoorium, kirikukogu ja vaimulike ning ilmikute rõhuv enamus, teisel pool aga kõigest üksikud eriarvamusel olevad kiriku liikmed. Mis siis nüüd lahti on? Quo vadis, Eesti Kirik?
Samas lehenumbris osundas praost M. Tiitus loodusemees F. Jüssi seisukohale «vaikusest kui loodusvarast». Sarnaselt vaikusvaraga on meile kingitud Jumala poolt pealtnäha märkamatu ja vaikne Šalom – rahu, tasakaal, osadus. See on veel hinnalisem kui üks loodusvara. Neid kumbagi on väga lihtne rikkuda, piisab ühestainsast hoolimatust tegelasest.
Palume Eesti Kiriku toimetust ja konsistooriumi anda omapoolne hinnang, kuidas aitas kõnealune lehenumber kaasa rahule ja tasakaalule meie kirikus. Me vajame seda hinnangut eriti sel tundlikul ja majanduslikult kitsal ajal, mil paljud kirikulehe lugejad on kaalumas tellimuse pikendamist järgmiseks aastaks. Oleme mures, et niigi kriitilise piirini kahanenud Eesti Kiriku lugejaskond võib langeda sedavõrd, et muutub võimatuks jätkata EELK häälekandja välja­andmist endisel kujul.
Otsus on vastu võetud 8 poolthäälega Rõngus 22. okt 2010
Vallo Ehasalu,
praost