EELK Perekeskuse töö käivitamine on läinud hästi

Aasta alguses avati Tallinnas Lastekodu tänavas esimene EELK Perekeskus, millele järgnes teenuse laienemine veebruaris Harkujärve kirikusse.

Praegu pakuvad perenõustajana hingehoidu ja pereteraapiat Kärt Kase, Ülo Vaher ja Pia Ruotsala.
Märtsis hakkab Tallinna vastuvõtus vabatahtliku perenõustajana tööle ka psühholoog Pille Kolosov, pereteraapiat õppiv eripedagoog ja ülikooli õppejõud Lii Lilleoja ning hingehoiuterapeut Anneli Nuutinen Soomest.

Abi mures ja lohutust leinas
Kliendid tulevad perekeskusesse erinevatest konfessioonidest, sotsiaaltöötaja või teise perekeskuse suunamisel ning leiavad kontaktid raadio või interneti kaudu. Perekeskus on töötanud 63 inimesega ja pooled klientidest on olnud kristlased – see näitab teenuse vajalikkust.
Perenõustamisele tullakse tihti paarisuhte probleemide tõttu ja tavaliselt siis, kui pere on kannatanud juba aastaid. Siis on perenõustajal raskem peret aidata ja protsess on ka kliendi jaoks valusam.
Osa kliente otsib abi laste kasvatamise küsimustes, oleme näinud, kuidas psühhiaatriline haigus mõjutab peresuhteid ning meile tullakse ka sügavas leinas lohutust otsima.
Perenõustaja kasutab töövahendina süsteemset pereteraapiat, vestlust, joonistamist, genogrammi, õppevahendit «Suhte ehituskivid», koduseid ülesandeid ja vaimulikke vahendeid nagu eestpalve ja Piibel.
Tihti tuleb meil tegelda juhtumitega, kus paar on mures lapse halva käitumise pärast. Laps «haugub» vastu, ta ägestub tihti ilma nähtava piisava põhjuseta, kodus on tekkinud olukord, kus täiskasvanud ei suuda last ohjeldada ja terve pere kannatab järjekordsete tülide hirmus.
Perele genogrammi koostades selgub sageli, et last ei kasvata mitte tema bioloogilised vanemad, vaid üks neist on kasuvanem. See tähendab, et laps on elanud üle vanemate lahkumineku. Kahjuks ei osata seda otsust lapsega jagada, s.t talle seda öelda ega selgitada, ja nii ei öeldagi midagi.
On loomulik, et lapse turvatunne saab vanemate lahkuminekuga hoobi, tulevikus lisandub veel ka ema või isa uue elukaaslasega kohanemine. Seda kõike on lapse jaoks piisavalt palju ja kuna ta ei oska oma tundeid tihti sõnades väljendada, avalduvad need kehaliselt ja/või käitumuslikult.

Reeglid tekitavad turvatunnet
Oleme palju kokku puutunud ka sellega, et kui lapse ema algatab lahkumineku ja laps jääb temaga, siis ema tunneb osaliselt lapse ees süüd ning püüab seda kompenseerida pehmema ja leebema olemisega, lubades asju, mis muidu oleks keelatud või taunitavad.
Laps aga vajab reegleid, see just nimelt tekitab turvatunnet. Laps vajab ka aega oma vanematega koos olemiseks, kusjuures see ei tähenda, et ette peab võtma midagi väga erilist.
Seega teraapia käigus soovitame kodutööna vanemal võtta aega lapsega kahekesi olemiseks, et laps ei peaks konkureerima vanema uue partneriga oma ema või isa tähelepanu pärast.
Samuti soovitame kehtestada reeglid ja leppida kokku, mis siis juhtub, kui neid ei täideta, ning kõik see ka ellu viia. Alguses on see raske, aga siiski vajalik. Vahel kohtume ka lapse bioloogiliste vanematega, et arutada, kas on nende vahel ehk varjatud konflikt, mida laps tajub ja väljendab.
Üldiselt vanemluse teemadel rääkides toimub kohtumine ainult täiskasvanutega. Palju sõltub inimeste motivatsioonist, kas neil õnnestub soovitud muutusi tekitada. Terapeut saab neid jõustada, toetada ja ka harida.
Kärt Kase
Pia Ruotsala

EELK Perekeskus
Perekeskuse töö üldeesmärgiks on perede ja laste heaolu suurendamine ning elukvaliteedi tõstmine.
Perekeskusesse võivad tulla ilma suunamiseta inimesed kõikjalt Eestist.
Üldine e-post: info@perekeskus.eu.
Tallinna vastuvõtt: tel 5688 5207 või 569 1506; aadress Lastekodu 6a, 10113 Tallinn.
Harku vastuvõtt: Kiriku tee 2, Harkujärve küla, Harku vald.