Ees ootab sakraalkunsti ajalugu muutev näitus

17. sajandi skulptori Christian Ackermanni loomingu neli aastat väl­danud uurimisprojekt päädib Niguliste muuseu­mis näitusega, kus alates 6. novembrist saab näha üle 60 Eestimaa kirikutele loodud kuju.

See, et pea pool aastat viieteistkümnes Eestimaa kirikus laiutab skulptuuride originaalasupaigus tühjus, on harvaesinev olukord. Sama unikaalne on või­malus neid Tallinna kuulsa meistri töid koos ühes kohas vaadata. Näituse korraldajad on teada andnud, et uurimis­tulemused muudavad senist ettekujutust nii kuulsast kujurist kui ka Eesti Põhjasõja-eelsest ja -järgsest, selgelt barokiajastu Euroopa kultuuriruumi kuuluvast kunstist. 

Seega kirikukunsti austajaid ootab ees unikaalne sündmus – Niguliste muuseumis avatav näitus „Christian Ackermann. Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas“ võtab kokku 2016. aastal alustatud põhjaliku samanimelise uurimisprojekti, ja projekti tulemused, mida saab lugeda kokkuvõtvas mahukas raamatus, muudavad sakraalkunsti ajalugu.

Pikk ettevalmistus

Kujude toomine erinevatest Eestimaa kirikutest pealinna on suurejooneline ettevõtmine ja näituse korraldamine oli piiskop Tiit Salumäe teatel EELK kultuuriväärtuste komis­joni koosoleku päevakorras juba mullu 2. detsembril. Eesti Kunsti­muuseumi ja Eesti Kunstiakadeemia ettepanekut korraldada Christian Ackermanni elu ja loomingut tutvustav näitus käisid tutvustamas prof Hilkka Hiiop ja dr Tiina-Mall Kreem.

„Iga kirik saab oma ruumi, milles Ackermanni töid eksponeeritakse. Kasutusel on moodulid, mille vastav kirik võib hiljem saada soovi korral endale. Pühakodades, kust kujud tuuakse, on näituse ajal väike infostend, mis teavitab, et skulptuur on Nigulistes üles pandud näitusel. Korraldajad on valmis tegema ekskursioone kirikutes, kust objektid pärit on. Nigulistesse on planeeritud ka töökojatsoon, kus inimesed saavad ise materjale katsuda, et saaks aimu, kuidas esemed on sündinud,“ tutvustas komisjoni esimees piiskop Salumäe.

Skulptuuride toomisel Nigulistesse on planeeritud aklimatiseerumisprotsessiks üks kuu ning esimesed kujud jõudsid Juuru ja Rapla kirikust kohale septembri lõpus. Objektide laenutamisel vormistatakse nõuetekohane dokumentatsioon. Et kõik toimuks turvaliselt ja kujud kuidagi viga ei saaks, on näituse läbiviimisse kaasatud ka konservaator Isabell Aaso ja koostööd tehakse muinsuskaitseametiga.

Skandaalne ja geniaalne

2. maini 2021 avatud näitus tutvustab Eesti barokiajastu skandaalseima ja võimekaima kujuri ning Eesti esimese vabakunstniku Christian Ackermanni (tegutses Tallinnas u 1674–1707/1710) elu ja loomingut.

Noor andekas Ackermann jõudis Tallinna 1670. aastate algul. Ta abiellus linna senise parima puunikerdaja Elert Thiele lese Anna Martensiga ning asus võitlusse tsunftimeistritega, et kehtestada end vabameistrina. Ackermanni radikaalsus tekitas vanades meistrites pahameelt ning nad kaebasid Tallinna raele, et Ackermann käituvat, nagu oleks ta kuulus antiikskulptor Pheidias Ateenast. Siit ka näituse ja projekti nimetus.

Ackermanni peetakse vanade käsitöötraditsioonide lõhku­jaks ja uutmoodi kunstiloome eestseisjaks. Tänu silmapaistvale puunikerdamisoskusele jõudsid temani kõik tähtsamad kunstitellimused, sealhulgas kuningas Karl XI initsiaale kandnud Tallinna toomkiriku altarisein – Eesti barokiaegse kiriku- ja skulptuurikunsti hinnaline pärl. Ackermannile on omis­tatud veel skulptuure, mis asuvad Rapla, Juuru, Hageri, Lihu­la, Karuse, Martna, Türi, Märjamaa, Tallinna Rootsi-Mihk–li, Järva-Madise, Simuna, Vigala, Koeru ja Kullamaa kirikus. Hu­viline leiab rohkem infot projekti kodulehelt: ackermann.ee.

Muinsuskaitseamet andis sel aastal 14. oktoobrilChristian Ackermanni projekti uurimismeeskonnale laureaadi tiitli kategoorias „Parim uurija“. Ka Eesti Kirik on kuulsa skulptori tööde tutvustamiseks oma panuse andnud: 2018. aasta Eesti Kiriku seinakalender tutvustas tema loomingut Eestimaa kirikutes.

Kätlin Liimets