Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Õpetajate Konverentsi pöördumised

EELK Õpetajate Konverentsi pöördumine Eesti Vabariigi Presidendi, Riigikogu, valitsuse ja rahva poole
2003. aasta 14. septembril tegi eesti rahvas ajaloolise tähtsusega otsuse ühineda Euroopa Liiduga. Kuigi tegelik ühinemine leiab aset tänavu 1. mail, on EELK Õpetajate Konverentsi juhatus teinud ettepaneku kuulutada Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku 2004. aasta teemaks «Euroopa – meie ühine kodu».
EELK kui vaba rahvakirik austab eesti rahva tahet määratleda end Euroopa riikide ja rahvaste pere täieõigusliku liikmena. Euroopa Liitu kuulumine ei tähenda ainult hüvede maitsmist, vaid ka vastutuse jagamist ja üksteise koormate kandmist.
Kiriku ühiskondliku missiooni aluseks on tõdemus, et inimkonna, ka Eesti ühiskonna kõrgem kutsumus ja olemise alus on Jumala austusel ja lunastuse ootusel põhineva tuleviku kujundamine. Nüüdsest sõltub ka Eesti poliitikutest ja rahvajuhtidest, samuti kogudustest ja kristlaskonnast, millised tõekspidamised ja väärtushinnangud kujundavad edaspidi Euroopa vaimset palet.
EELK Õpetajate Konverents toetab kõigi poliitikute püüdlusi, kes taotlevad kristluse osa nimetamist euroopalike väärtuste kujunemisel Euroopa Liidu põhiseadusliku leppe preambulas. Oleme veendunud, et Euroopas sajandeid valitsenud kristlik arusaam inimesest kui jumalanäolisest olendist, kellele antud vabaduste ja õigustega peab kaasnema teeniv ligimesearmastus ja vastutus oma Looja ees, saab olla riikidevaheliste kokkulepete ja liitude nurgakiviks ka tulevikus.

EELK Õpetajate Konverentsi pöördumine piiskoppide, keskasutuste ja koguduste poole
2003. aasta 14. septembril tegi eesti rahvas ajaloolise tähtsusega otsuse ühineda Euroopa Liiduga. Kuigi tegelik ühinemine leiab aset tänavu 1. mail, on EELK Õpetajate Konverentsi juhatus teinud ettepaneku kuulutada Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku 2004. aasta teemaks «Euroopa – meie ühine kodu».
EELK kui vaba rahvakirik austab eesti rahva tahet määratleda end Euroopa riikide ja rahvaste pere täieõigusliku liikmena. Euroopa Liitu kuulumine ei tähenda ainult hüvede maitsmist, vaid ka vastutuse jagamist ja üksteise koormate kandmist.
Kiriku ühiskondliku missiooni aluseks on tõdemus, et inimkonna, ka Eesti ühiskonna kõrgem kutsumus ja olemise alus on Jumala austusel ja lunastuse ootusel põhineva tuleviku kujundamine. Nüüdsest sõltub ka Eesti kogudustest ja kristlaskonnast, millised tõekspidamised ja väärtushinnangud kujundavad edaspidi Euroopa vaimset palet.
Teeme EELK peapiiskopile ettepaneku erakorralise palvepäeva väljakuulutamiseks vahetult enne Euroopa Liiduga ühinemist. Kutsume kõiki EELK kogudusi alanud aastal jätkuvalt palvetama Euroopa kui meie ühise kodu eest, Euroopa Liidu struktuuride, poliitikute ning ametnike õigluse ja vastutustundlikkuse eest, kõigi Euroopas elavate inimeste ja rahvaste vahelise koostöö, armastuse ja rahu eest, Euroopa kirikute ja kristlaste ühtsuse ning religioonidevahelise dialoogi ja üksteisemõistmise edenemise eest.
Meie, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Õpetajate Konverentsi liikmed, vaimulikud ja teoloogid, tahame Eesti rahvast ja kristlaskonda sel pöördelisel ajajärgul, mil meil tuleb oma iseolemine ning taotlused riigi ja rahvana uuesti mõtestada, julgustada ja toetada. Jumala tõotus oma rahvale on: Ole vahva ja tugev! Ära kohku ja ära karda, sest Issand, su Jumal, on sinuga kõikjal, kuhu sa lähed! (Joosua raamat, 1. peatükk, 9. salm)

EELK Õpetajate Konverentsi pöördumine Aktion Evangelische Partnerhilfe poole
Oleme teile väga tänulikud selle suure abi eest, mida te üksteist aastat olete meie kirikule osutanud!
Aeg pärast Eesti taasiseseisvumist on enam kui pool sajandit ateistliku Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Eestis töötanud allasurutud rahvakiriku jaoks olnud võimalusterohke. Ühiskonna ootused kirikule on olnud suured ja kirik on rutanud neid ootusi täitma. Suur osa materiaalsetest vahenditest on tulnud aga suunata tagastatud hoonete kordategemiseks.
EELK on ainus kirik Eestis, mis on oma pühakodades peetavate jumalateenistuste, talituste ja muu tegevusega kohal kõikjal üle Eesti. Selline kõikjalolek vajab suuri materiaalseid kulutusi ja paljude töötegijate ja vabatahtlike suurt ohvrimeelsust. Väga palju on tehtud vabatahtlikku tööd, makstavad palgadki on olnud väikesed.
Viimase 11 aasta jooksul on meie kiriku töötegijatele ja vabatahtlikele olnud väga suureks toeks teie poolt saadetud jõulutoetused. Te olete toetanud ja rõõmustanud nende aastate jooksul enam kui 2200 inimest – just nii palju on 11 aasta jooksul olnud neid, kes on osa saanud teie poolt kingitud 2,7 miljonist eurost (keskmiselt 3,67 miljonit Eesti krooni aastas). Abisaanute seas on olnud ligi 550 EELK palgalist töötajat, lisaks emeriitvaimulikke ning hulgaliselt vabatahtlikke töötegijaid.
See, mida te teete, on ime, mis on põhjustanud väga palju rõõmu, üllatust ja tänulikkust. Usume, et see ime on aidanud paljudel inimestel jääda kirikutööle vaatamata kiriku kesisele palgale ja rasketele töötingimustele.
Palume ütelda edasi meie kiriku väga suur tänu annetajatele. Õnnistagu teid Jumal!
Pärnus, 28. jaanuaril AD 2004