Eesti Kirik ilmub taas, aga kuu esimesel nädalal vaid digilehena

Juulikuus, mil Eesti Kirik aastatega juba vaat et traditsiooniks saanud kombel ei ilmunud, sain kolm telefonikõnet, mille sisu oli üks. Helistajad küsisid, miks kirikuleht ilmunud ei ole. Mis on juhtunud, uuriti mureliku nõudlikkusega. Tunnistan, et need kõned tegid rõõmu, kuna lubasid näha meie väljaande vajalikkust ja lugejate huvi. Innukalt selgitasin majandusliku kokkuhoiu osaks oleva kollektiivpuhkuse ideed, mille sisuks on „tõmmata juhe seinast“, ning toonitasin, et augustis jätkame uue hooga.

Alanud august lõpetaski toimetusepere suvise hingetõmbeaja ning juba teist nädalat toimetame hoolega eesmärgi nimel pakkuda taas lugejatele kirikuelu uudiseid ja vaimulikke lugemispalu.

2. augustil lugejateni jõudnud lehenumber oli siiski traditsioonilisest erinev, sest see ei ilmunud paberil, vaid oli loetav üksnes veebiversioonis. Kuigi olime digilehele üleminekuks oma lugejaid aegsasti püüdnud ette valmistada, tuli see mitmete jaoks siiski üllatusena. Taas kord tuli vastu võtta murelikke kõnesid ja rääkida sellest, et nii nüüd hakkabki olema.

Alates augustist ilmub Eesti Kirik kuus kolmel korral paberkandjal ning ülejäänud kolmapäevadel digilehena. Iga kuu esimesel nädalal teeme digilehe ja kui kuu on nii pikk, et kolmapäevi on nelja asemel viis, siis ilmub kirikuleht ka kuu viimasel nädalal digiversioonis. Toimetus jätab endale samas vabaduse otsustada jooksvalt ilmumisgraafiku üksikasju – suurte kirikupühade puhul soovime reeglina lisaks digiversioonile pakkuda sisu ka paberil.

On vast üleliigne selgitada eelkirjeldatud sammu astumise motiivi. Loomulikult tõukub see soovist hoida püsikuludelt (paber, trükk, levi) kokku. Näiteid sellisest eelarveauke täitvast meetodist pakuvad lisaks kirikulehele mitmed teisedki väljaanded eesotsas meie ajakirjanduse lipulaeva Postimehega.

Ma ei oleks aus, kui ei tunnistaks, et kaua plaanitud uuele ilmumissüsteemile üleminek kätkeb endas ka arvestatavat riski. Riski kaotada nende lugejate poolehoidu, kes on harjunud igal kolmapäeval lehte oma füüsilisest postkastist leidma. On selge, et paljude inimeste meediatarbimine on seotud just paberkandjal ajalehe lugemisega. See ei ole (eelkõige) põlvkondadevaheline küsimus, vaid eelistuse teema. Olen meelt, et lugejale peaks jääma õigus valikuks. Et ka Eesti Kiriku lugeja peaks saama ise valida, kas loeb lehte paberilt või veebist. Saati kui ta selle võimaluse eest lehte tellides on maksnud.

Nii nagu mitmed väljaanded Eesti ajakirjandusmaastikul, söandab ka Eesti Kirik digilehele osalise ülemineku läbi viia keset tellimisperioodi. Seetõttu soovin siiralt vabandada kõigi Eesti Kiriku aastaks tellinud inimeste ees. Vabandan, kui Eesti Kirik on olude sunnil teie ootusi petnud. Aga ma tean, et aasta-aastalt Eesti Kirikut tellinute seas on palju neid, kes kirikulehe mure on enda omaks teinud. Kes saavad aru, miks Eesti Kirik alates augustist igal nädalal paberil ei ilmu. Et me ei soovi olla innovaatiliselt tormakad, vaid astume tehnoloogilise uuenduse sammu alalhoidlikul kaalutlusel. Parem viia läbi muutus ilmumisgraafikus kui lõpetada Eesti Kiriku väljaandmine sootuks. Et viimane väljavaade kurvastaks paljusid, selles pole kahtlust.

Mündil on kaks külge. Kui ühelt poolt võib tunduda lohutu, et ühel kuni kahel kolmapäeval kuus Eesti Kirik enam ei ilmu paberil, siis teiselt poolt saab head meelt tunda, et kirikulehe ilmumisvoog ei katke. Rõõmuks võib põhjust anda seegi asjaolu, et kui paberkandjal leht jõuab huvilisteni heal juhul kesknädala pärastlõunal, siis digilehte võib asuda lugema juba oma unetutel öötundidel. Digilehe lood hakkavad üksteise järel veebi ilmuma alates südaööst. Veel on digilehe võimekuseks avaldada ka pikemaid artikleid kui paberile mahuks. Seega, olgem rõõmsad ja tänulikud ning mööngem, et jutud Eesti Kiriku väljaandmise katkemisest ei vasta tõele.

Soovin Eesti Kiriku lugejatele head suve jätku ja loodan, et kirikuleht suudab olla teie oodatud ja hinnatud kaaslane jätkuvalt. Kolmel korral kuus teie füüsilisse postkasti jõudes ning ülejäänud kolmapäevadel

digilehena teie juurde tulles.

Liina Raudvassar

peatoimetaja