Eesti kirik ja eestluse hoidmine

Septembrikuu algas olulise kohtumisega. Esmakordselt pärast Kodu- ja Välis-Eesti kiriku nähtava ühtsuse kokkuleppe jõustumist 2010. a toimus tänavu 3. septembril Tallinna ja Toronto konsistooriumi ühine koosolek. Eesti kogudusi väljaspool kodumaad oli ka varem, aga 1944. aasta sügis tekitas uue olukorra, kuna kodumaalt pidi põgenema 70 000 – 80 000 kaasmaalast. Koguduseõpetajad hakkasid koondama nii põgenikelaagrites kui mujal eesti kogukondades pagulusse tulnud kaasmaalasi. Järjest selgemaks sai, et kodumaale tagasipöördumine ei teostu lähitulevikus ning vaimulike kohustus on toetada ja teenida inimesi ka uues olukorras. Läks veel mitu aastat, kui piiskop Kõpp saatis 1947. a välja ringkirja: «Pagulaskiriku korralduse üldine põhimõte olgu, et EELK on põhimõttelikult üks kirik, kes, ehkki ta väliselt ajutiselt jaguneb mitmesse ossa, ikkagi igas kohas seisab samal õpetuslikul alusel ning töötab samas vaimus.»
Hilisem E.E.L.K. peapiiskop Konrad Veem ütles Eesti Vabariigi 38. aastapäeva aktusel Uppsalas: «Paguluses töötavad organisatsioonid peaksid omakorda, vastavalt eriülesannetele, endid korraldama ja ehitama nii, et nad vastaksid paguluse ülesannetele paremini. Ja kui Eesti Vabariik peaks taas saama teoks, siis on endastmõistetavalt pagulasorganisatsioonidele kätte jõudnud aeg end ümber korraldada või koguni tegevus lõpetada.» Asjad arenesidki selles suunas, 1991 ilmus ühine «Kiriku laulu- ja palveraamat». Hoogsalt alustati uue EELK põhikirja tegemise ajal koostööd peapiiskop Udo Petersoo ja Toronto konsistooriumiga. Mõlemat kirikut juhtivad peapiiskopid allkirjastasid Tallinnas 13. novembril ja Torontos 28. novembril 2010 ühisdeklaratsiooni, millega taastus kirikute nähtav ühtsus. Moodustatud on EELK koosseisus EELK Välis-Eesti piiskopkond eesotsas piiskop Andres Tauliga ja Toronto konsistooriumiga.
Välis-Eesti piiskopkonna peres on ühtekokku 45 kogudust ja kuulutuspunkti üle maailma. Kahe konsistooriumi ühiskoosolekul anti ülevaade kodu- ja väliseesti koguduste tegevusest, ootustest ja küsimustest. Peeti vajalikuks määratleda kogudused ja kuulutuspunktid, kes soovivad teha koostööd Toronto konsistooriumiga. Tõdeti, et olud õiguslikus mõttes on väga erinevad ja sõltuvad koguduse asukohamaa seadustest. Mõnegi koguduse puhul on tõdeda ka eestlaslikku soovi olla sõltumatu, tihti aru andmata, millest ja milleks.
Eesti kirik teenib ja ühendab eestlasi nii idas kui läänes. Väliseesti kogudused on registreeritud asukohamaa seaduste kohaselt. Ühine EELK on vaimulik osadus ja hea tahte väljendus. Sellest on kinni peetud ka eestluse säilitamise nimel. Osadust pole võimalik hoida kirikuvalitsuse administratiivsete meetmetega. Juriidiliselt pole koguduste asukohamaa seaduste silmis konsistooriumil ja piiskopil otsest võimu. EELK Välis-Eesti piiskopkond on tegutsenud 1935. a EELK põhimääruste alusel, kuid seda on aja jooksul korduvalt muudetud ja täiendatud. Oleme ikka olnud vaimselt üks kirik, aga nähtava ühtsuse taastamine tõi vajaduse ühiste alusdokumentide järele. Otsustati koostada õigusaktid, mis sätestaks ühise tegevuse alused, kuid jätaks kogudustele võimaluse järgida asukohamaa tavasid ja seadusi.
2014. a septembris möödub 70 aastat 1944. a pagulaste lahkumisest kodumaalt. Seoses sellega oleks vajalik tunnustada Eesti pagulaste loodud koguduste asukohamaade kirikuid, sinodeid ja asukohamaade riigijuhte heatahtlikkuse ja külalislahkuse eest, mis tegi võimalikuks luterliku traditsiooni kohase usuelu korraldamise võõrsil.
Meie ülesanne on niihästi omaaegse pagulaskiriku toetamine kui hoolitsemine nende kaasmaalaste kirikliku teenimise eest, kes nüüd on asunud elama võõrsile. Selleks on vaja oluliselt suuremat tähelepanu pöörata rahvuskaaslaste programmi abil rahastatavate meetmetena nii ida kui lääne pool tegutsevate koguduste vaimuliku teenimise toetamisele. Kogudused olid ja on eestlaskonda usuliselt ja eestlust hoidev jõud, mis on loonud aluse aktiivsele eesti keele ja kultuuri järjepidevuse hoidmisele üle ilma asuvate eestlaste seas.

Tiit Salumäe,
assessor