Eestlastest väljaspool kodumaad

Eesti Kirik huvitus, kuidas on eestlastel läinud kaugel Krimmis ja Peterburis, kus neil on oma kogudus ja kirik.

On emotsionaalne, et ajal, mil tähistasime meie riigi 104. sünnipäeva, mõeldi sellele ka kaugel Ukrainas. Nimelt leiab veebist aadressil kultuuriseltsid.ee videoklipi, kus Sevastoopoli Eesti Seltsi juhataja Elvira Brusentsova tervitab eestlasi kodumaal, soovides kõigile eestlastele õnnelikku ja rahulikku päeva. Kaks päeva hiljem 82. sünnipäeva tähistanud vanaproua on viimased 25 aastat olnud seltsi juhataja. 

Krimmi poolsaarel

Teadaolevalt jõudsid esimesed eestlased paremat elu otsides Krimmi poolsaarele 160 aastat tagasi, aastal 1861. Märtsis 1994 asutati Ukrainas Eesti Selts, mis koondab seal elavad eestlased ja nende järglased. Teadaolevalt elab Ukrainas üle 4000 eesti päritolu kodaniku ja seltsil on tegevliikmeid mitusada ning allorganisatsioone kogu Ukrainas. Et järgida seltsi ja Eesti saatkonna soovi aidata säilitada eesti kultuuri ja meelsust, korraldati juulis 2000 kuuepäevane noorte suvelaager Karpaatide Metsaülikool. Plaan oli korraldada suvepäevi igal aastal ja tutvustada nende jooksul rahvuskultuuri ja kirjandust, pidada eesti keele täienduskursust, aga rääkida ka kodakondsus- ja migratsioonipoliitikast ning muust. Suvelaagris osalejaid on olnud Lvivist, Kiievist, Krimmist, Odessast ja Harkivi Eesti Seltsist. 

Kuidas eestlased Krimmis elavad, rääkis läinud sügisel Eesti Rahva Muuseumis toimunud loengul sarjas „Maailm ja rahvad“ Krimmi eestlastest sealse Eesti Seltsi juhataja Olga Skriptsenko-Salman. Ta ütleb, et kuhu eestlased ka lähevad, ei unusta nad oma kultuuri ja majadki ehitavad nagu kodumaal. Luterlikke kirikuid on tema sõnul Krimmis neli ja Eesti jälg Krimmis on huvitav. Näitena toob ta 1905 Sevastoopolis püstitatud Amandus Adamsoni „Uputatud laevade monumendi“.

Neeva äärde

Ka Peterburist rääkides peatume esmalt Eesti Vabariigi aastapäeval. Seda tähistati Peterburi Jaani kirikus pühapäeval, 20. veebruaril jumalateenistusega. Ühtlasi märgiti Peterburi Eesti Seltsi 30. ja pühakoja taastamise 11. aastapäeva. Kohal oli ka Ingeri kiriku piiskop Ivan Laptev, videoõnnitlusi soovisid riigikogu esimees Jüri Ratas, piiskop Tiit Salumäe ja Peterburi kuberner Aleksander Beglov.

2010. aasta rahvaloenduse andmetel elab Peterburis 1500 eestlast. Seal elab ka Sergei Tambi, kes on üheks ühenduslüliks Eesti, Ukraina ja Peterburi vahel. 1. märtsil ilmus temalt teaduskirjandusliku sisuga raamat „Eestlased Ukrainamaal“, mis uurib diasporaa kujunemise ajalugu. See kajastab Ukraina eestlaste ja nende järeltulijate elu ja sealt leiab haruldasi arhiivimaterjale, öeldakse raamatu tutvustuseks. Sergei Tambi on õppinud Tartu ülikoolis rahvusvahelisi suhteid, kaitsnud 2016 magistritöö ja kuulub Peterburi Eesti Kultuuriseltsi. Töötanud kaks aastat Eestis Venemaa suursaatkonna pressiatašeena, ilmus temalt möödunud aastal raamat Eesti ja Vene diplomaatiliste suhete 100. aastapäevaks.

Ta ütleb, et praegu on Peterburis korraldatud mitu korjanduspunkti Donbassi põgenike abistamiseks ja linna elanikud annetavad põgenikele lisaks rahale ka materiaalseid vahendeid. Ka on Leningradi oblasti ametiasutused väljendanud valmisolekut majutada põgenikke regiooni mitmesse asulasse.

Peterburi eestlaste kohta ütleb ta, et jumalateenistusi peetakse orelimuusika saatel igal pühapäeval Jaani kirikus – nad elavad hästi. Kogudus on väga aktiivne, kirikus toimuvad kontserdid ja muud kultuuriüritused. Samas tegutseb rahvatantsurühm Neevo ja eesti tantsijad esinevad mitte ainult linna suurimates kohtades, vaid üle kogu Venemaa. Tantsuproovid toimuvad igal pühapäeval. Mõni aasta tagasi osales ta ise tantsuetendustel. Positiivsena toob ta välja, et Peterburi Eesti Kultuuriseltsi ruumides on olemas oma raamatukogu, mis aitab inimestel oma kultuuri ja keelt säilitada. Eestikeelseid raamatuid võib leida ka Sennaja väljaku ääres asuvast rahvuskirjanduse raamatukogust, kellega Eesti Selts teeb tihedat koostööd.

Rita Puidet