Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Enese läbikatsumine

/ Autor: / Rubriik: Päevateema ja palve / Number:  /

Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele annab armu! 1Pt 5:5b

Selle pühapäeva juhtsalm tuletab meelde kahte lugu pühakirjast.
Vanas Testamendis (1Sm 17) on tuntud lugu Taavetist ja Koljatist, ojast korjatud lingukivide ja kepiga relvastunud karjapoisist ning vägevat turvist kandvast vägimehest.
Koljatit iseloomustatakse selles loos suurustava vägimehena, kes nelikümmend päeva järjest käib Iisraeli pilkamas. Ta on talle vastu astunud Taaveti suhtes üleolev, lootes täiesti oma hiiglasekasvule ja vägevale sõjavarustusele.
Taavet on tema vastand. Kui kuningas Saul pakub talle kaitseks oma turvist, siis Taavet loobub sellest: „Ei mina saa nendega käia, sest ma pole harjunud“ (1Sm 17:39). Taavet on nõtke karjane, kes oma karjasevarustusega on tapnud nii karu kui lõvi (1Sm 17:34–35; Srk 47:3), raudrüü ning vaskkiiver ainult segavad ta kergeid liigutusi.
Taavet loodab Jumalale, mingit muud võimalust selles ebavõrdses võitluses tal ei ole. Vilistite üllatuseks ja kohkumuseks saab karjapoiss nende vägilasest jagu.
Uuest Testamendist leiame Jeesuse mõistujutu variserist ja tölnerist (Lk 18:9–14). Variser tänab templis Jumalat selle eest, et ta „ei ole niisugune nagu muud inimesed“, et ta on usukohustuste täitmisel agaram ja põhjalikum kui kõik teised. Eriti suurt heameelt tunneb ta sellest, et saab ennast pidada paremaks tölnerist (Lk 18:11).
Kuid lugu lõpeb üllatavalt: tölner läks alla oma kotta õigeks mõistetult, mitte variser (Lk 18:14).
Jumal annab õiguse sellele, kes teda usaldab, kellel ei ole kiusatust olla keegi teine. Inimeste maailmas ehk õnnestub olla keegi teine, kuid Jumala ees mitte.


Joel Siim

Jaga