Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas nõukogu avaldus: Euroopa valimised – viis kujundada ühtsust mitmekesisuses

Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas, 3. mai 2019

23.–26. maini 2019 toimuvad kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides Euroopa Parlamendi valimised. Iga viie aasta järel on Euroopa Liidu kodanikel võimalus määrata valimistega Euroopa Parlamendi koosseis. Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas kutsub üles osalema Euroopa Parlamendi valimistel ning jätkama Euroopa eluruumi aktiivset kujundamist senisel lepituse ja rahumeelse kooselu teel.

Euroopa – lepituse viis
Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas meenutas oma 8. täiskogul septembris 2018 Šveitsis Baselis Esimese maailmasõja lõppu. Täiskogul mõeldi seejuures ka sellele, milline kingitus on alates 1945. aastast inimestele Euroopas lepitus, mis on poliitilise väljundi leidnud Euroopa Nõukogus ja Euroopa Liidus, pärast seda kui hukatust toonud sõjad ja natsionalistlikud hälbimised olid Euroopa viinud kuristiku servale. Külma sõja lõpuga jõudis lõpule vägivaldne eraldatus Euroopas ning Ida-Euroopa inimesed said vabadel valimistel otsustada oma saatuse üle.
„Euroopa protestantlikud kirikud peavad hoidma elavana igatsust rahu ja lepituse järele erinevates konfliktijärgsetes ühiskondades, samuti nüüdisaegsetes majanduslikes, sotsiaalsetes ja poliitilistes olukordades, mida kogetakse ebaõiglasena. Ühtlasi teavad kirikud seda, et lepitus ei ole ideaalne seisund või ühekordne akt, vaid protsess, mida tuleb panna liikuma ja hoida käigus. Lepitus vajab inimesi, kes on lepituseks valmis, ja selliseid struktuurilisi abinõusid, mis toetavad lepitust kui eesmärki. Euroopa ühinemisprotsessi tervitasid Euroopa evangeelsed kirikud just seetõttu rahu- ja lepitussündmusena.“1

Euroopa – paik, kus seisame silmitsi proovikividega
Euroopa Parlamenti valituteks osutuvate vastutus on suur: Euroopa ühinemise projekt on mitmetahulises kriisis, mis avaldub ka Suurbritannia väljaastumises EList. „Euroopa skepsise“, Euroopa suhtes tõrjuvate häälte kasv või koguni tagasipöördumine natsionalistlike soovkujutluste juurde on täheldatav paljudes Euroopa ühiskondades.
Teisest küljest on ühised Euroopa proovikivid väga suured, käega katsutavad ja neid ei saa üksikud rahvad ilmselgelt enam üksi lahendada: kliimamuutus ja loodu hoidmine; inimlik poliitika põgenike ja migrantide suhtes; sotsiaalne ja majanduslik lõhe Euroopas, mis viib mh selleni, et tuhanded inimesed otsivad tööd ja tulevikku mõnes teises liikmesriigis ning lahkuvad oma perekonna ja lähedaste juurest; meie ühiskondade sügav muutumine uute tehnoloogiate rakendamisega nagu digitaliseerimine, automatiseerimine, tehisintellekt jne; ja viimaks ka poliitiliste jõudude muutused väljaspool Euroopat.
Tulevase Euroopa poliitika eest vastutajatel tuleb läheneda neile proovikividele asjalikult ja erialase asjatundlikkusega. Majanduslike, poliitiliste ja ühiskondlike protsesside hoolikas analüüs on kohaste otsuste jaoks põhjapanev.

Euroopa – mitmekesisuse ruum
Enamik kirikuid Evangeelsete Kirikute Osaduses Euroopas on vähemuskirikud, elades diasporaa kogemuses.2 Nad on tundlikud väidetavate enamusarvamuste ja -veendumuste suhtes. Nad vajavad omaenda usu teostamiseks ruumi, mis lubab erinevust ja mitmekesisust. Seepärast kehtib poliitilise sfääri kohta: just demokraatia ja demokraatlikud valimised tagavad, et vähemused kuulatakse ära ning et nad leiavad koha poliitilise arutelu ja otsustamise laua taga. Euroopa Parlamendi valimised kindlustavad, et mitmekesisus saab Euroopas jätkuvalt edeneda, et sel on hääl ning see aitab ühtlasi kujundada ühtsust ja lepitust.

Euroopa – eluruum, mida tahame aidata kujundada
Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas kinnitab demokraatia ja õigusriikluse põhjapanevat tähendust. Parlamentaarne ja õigusriiklik demokraatia vastab riikliku korraldusena „Jumala loomise kaudu kingitud kõigi inimeste väärikusele, vabadusele ja võrdsusele. Võimude jagamise, piiramise ja vastastikuse kontrolliga arvestab õigusriiklik demokraatia inimeste ekslikkusega ja patususega. Õigusriiklikult rajatud institutsioonid kaitsevad ja võimaldavad iga üksikisiku vabadust ning kõikide kooselu.“3
Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas julgustab kasutama valimisõigust ning aitama sellega kaasa Euroopa kursi määramisele. Osalemaks Euroopa kujundamises leidub palju muidki võimalusi, kuid just nimelt valimisõigus määrab Euroopa Parlamendi koosseisu järgmiseks viieks aastaks.

Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas nõukogu, Viin, veebruaris 2019.

1 Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas 8. täiskogu avaldus: Üheskoos Euroopa poolt. 100 aastat Esimese maailmasõja lõpust: ühine meenutamine tuleviku pärast, Basel, september 2018.

2 Vrd selle kohta EKOE 8. täiskogul vastuvõetud uurimusdokumenti „Diasporaa teoloogia“ [inglise ja saksa keeles vabalt ligipääsetav EKOE kodulehel (www.leuenberg.eu) rubriigis Documents: General Assembly Basel 2018 – K&T toim].

3 Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas 8. täiskogu avaldus: Üheskoos Euroopa poolt. 100 aastat Esimese maailmasõja lõpust: ühine meenutamine tuleviku pärast, Basel, september 2018.
Tõlkinud Thomas-Andreas Põder, toimetanud Urmas Nõmmik
Avalduse algkuju leiab siit: https://www.leuenberg.eu/elections2019/.

Esmakordselt ilmunud ajakirjas Kirik & Teoloogia nr 386/3.5.2019

Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas (EKOE; vt www.leuenberg.eu) on Euroopa tähtsaim üksteist vastastikku täielikult kirikutena tunnustavate evangeelsete kirikute osaduskond, kuhu kuulub 96 kirikut ligikaudu 50 miljoni liikmega. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik on 1973. aastal alguse saanud kirikuosaduse liige alates 1975. aastast. Ühinenud Metodisti Kiriku Põhjala ja Balti piiskopi piirkonna kirikuna on kirikuosaduse liige alates 1997. aastast ka Eesti Metodisti Kirik.
EKOE nõukogu juhib kirikuteosaduse tegevust täiskogudevahelisel perioodil ning koguneb üheksa kuu tagant.