Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Film kui usuline ja eetiline kõnetaja

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed, Uudis / Number:  /

13. aastat on võimalik vaadata Eesti kinodes PÖFFi filme.
Festival kestab 6. detsembrini ja ligi 220 filmist leiab igaüks ennast kõnetava. Tänu filmidele õpime mõistma inimesi ja saame aru nii nende eetilistest kui religioossetest küsimustest. Järgnevalt kirjeldan kirkamaid filmielamusi PÖFFil.
Marie Reichi film «Suve­bluus» kõneleb tänapäeva lörrijooksnud inimsuhetest. Viieteistkümneaastase Alexi vanemad on oma abielu lahutanud ja noormees peab olema kord isa, kord ema juures. Vanemad leiavad uued elukaaslased ja noormeest ei taha enda juurde enam keegi. Hingetühjus muudab korralikult käituva ja orkestris mängiva noormehe vägivaldseks. Filmil oli siiski happy end.
Filmi vaadates tekib kaastunne ja mõistmine. Kui palju on meiegi ühiskonnas noori, kes on ilma jäänud oma vanemate hoolitsusest ja kes seda kõike omal viisil ja vahel vägagi valuliselt välja elavad! Linateos tõstatab valusalt eetika teema, milles peaks olema ka kirikul oma sõnum inimestele.  
Dome Karukoski film «Keelatud vili» peaks kuuluma kristlase kohustuslikku filmiprogrammi, sest siin käsitletakse aktuaalseid usulisi teemasid. Kaks tüdrukut – Marja ja Rebeka – on pärit lestadiuslaste hulgast. Usk on nende eluks seni, kuni Marja läheb 500 kilomeetri kaugusele Helsingisse. Seal hakkab ta elama elu, mis on tunduvalt vabam kui koguduse keskel.
Rebeka läheb teda päästma. Marja tunneb ühel hetkel, et on kaotanud usu, ja satub meeleheitesse. Rebeka viib ta tagasi koju, kuid ei leia enam kohapealses keskkonnas õnne ja armastust. Marja abiellub, kuid Rebeka läheb tagasi Helsingisse. Vanemad hülgavad neiu.
Ühest küljest võib näha laia tee hukatuslikku mõju, mis paneb inimese järgima instinkte, pidutsema ja käituma ennasthävitavalt. Teisalt aga võib näha konservatiivses kristlikus liikumises ligimesearmastuse puudumist. Enda kehtestatud reeglid astuvad kergelt Jumala kohale. Film sunnib peeglisse vaatama ja mõtlema nii patu kui armastuse üle ja otsima oma eluteed, kus oleks usku ja ka armastust.

Kaido Soom