Gotland peibutab oma vanade kirikutega

Arvukate reisipakkumiste seas on firma Tensi Reisid välja pakkunud võimaluse külastada Rootsile kuuluvat Gotlandi ja Fårö saart ja tutvuda sealsete huviväärsustega.

Gotlandi põnev ajalugu, saarte omanäoline loodus, maailmakuulus Öja kiriku Madonna kuju, roosiõites romantiline Visby linn – ja otsus reisiks oli sündinud.
Ootasin reisi algust põnevusega. Teadsin, et Gotlandi kutsutakse ka tuhande kiriku maaks. Seda kinnitas Rootsi kiriku infovoldik, kus kirjas Visby piiskopkonna kirikud. Samast sain teada, et mõni kirik on siiski varemeis. Piiskopkonna vaimulik juht on Lennart Koskinen.
Reisi loetud päevade sisse poleks ka parima tahtmise juures osagi kirikute külastus kuidagi mahtunud, ent rõõmuga tabas silm läbi bussiakna ikka ja jälle kiriku ning tekitas väikese nostalgialaine – kui ma sõidaks praegu koos Eesti Kiriku lugejatega… Aga väljanägemiselt on kirikud sealkandis omanäolised: hallist kivist, mustade puust katuste ja tornikiivritega.
Roosid kivide keskel
Põhjamaade kõige paremini säilinud, 3,4 km pikkune linnamüür ning terviklik vanalinn on põhjuseks, miks Visby kanti 1972 UNESCO maailmapärandi nimistusse. 13. sajandi II poolel ehitatud müüri tagant aga paistab sealse toomkiriku, Visby St. Maria kiriku kolm torni. Rohkem kirikuid, vähemalt luteri kirikuid, linnas pole.
Esmapilgul tundub see võõrastav ja kummaline – saarel, kus umbes aastal 1000 viikingi aeg lõppes ja meresõitjate uhkus kristliku alandlikkusega asendati. Tõendid viitavad, et ristiusk võeti rahulikult vastu ja esimesed väikesed puukirikud ehitati sada aastat hiljem, umbes 1100.
Ent märke linna pühakodade rohkusest kohtab pea igal sammul – linnas kõrguvad St. Clemensi, Drotteni, St. Georgi, St. Gertrudi, Püha Vaimu, St. Katharina, St. Laurentiuse, St. Nikolausi, St. Olofi varemed. Lisaks müüripidi kokku ehitatud St. Johannese ja vanema ning väiksema St. Peteri varemed.
Suurima, Norra kuninga Olof Haraldsoni järgi nime saanud St. Olofi kiriku jäänused Rootsi ainulaadse botaanikaaia territooriumil lisavad aiale veelgi romantilisust. Kuningas Olofil oli suur roll Gotlandi ristiusustamisel.
Snorri Sturlusoni saaga ütleb, et Visby oli otsast otsani rikkust täis. Tunnistust sellest andis ajaloomuuseumi rikkalik hõbeda- ja kullakogu. Rikkus teadagi võib palju pahandust tekitada, nii meelitas see linna vallutama taanlased ja hiljem sakslased. 1161 sõlmitud Visby lepingu järgi võisid saksa kaupmehed linnas vabalt kaubelda. Saabunud hansaaeg soodustas kauplemist ja linna kaitseks hakati 1200. aastate paiku müüri ehitama.
Sel perioodil, 1225 ehitasid saksa kaupmehed endale linna kiriku, mis kannab Maria nime. 1572. aastast on see linna peakirik, katedraal. Kirikul on seos ka Eestiga – 1996 avas president Lennart Meri seal mälestuskivi II maailmasõja ajal Gotlandile põgenenud kaasmaalastele.
Lõputute lahingute käigus said linna kirikud loomulikult kannatada, nagu ka teised hooned, mille taastamiseks kasutati pühakodade ehituskive, aga kirikud ise jäid varemeisse. Rahu saabus 1648 ja sellest ajast on saar Rootsi valduses.
Millega aga Visby suvel kõiki suisa pimestab, on roosid ja roosilõhn. Väikesed kitsad tänavad tõusevad mere poolt mäkke ja neid ääristavad kahel pool kiviseid teid punased, roosad, valged ülespoole sirutuvad roosid. Roose hakati linna istutama möödunud sajandi 30ndatel aastatel.
Madonna – see ütleb kõik
Öja kirik, üks suuremaid Gotlandi maakirikuid, sai oma praeguse välimuse 15. sajandil, ent on algselt ehitatud kolmes järgus 13.–14. sajandil. Esmapilgul haarab silma selle proportsionaalselt suur altariruum ja kantsli paigutus võidukaarest paremale, kirikusaali lõunapoolsesse külge.
Kirikust umbes 1280. aastast pärit Maria kuju, mida tuntakse Öja Madonna nime all, otsida pole tegelikult mõtet. Kuju küll leiab võidukaarelt, aga see on koopia. Kuju ise on hoiul Visby ajaloomuuseumis, kus talle on säilimiseks tagatud erinõuded. Muuseumis hoitakse veel teistestki kirikutest pärit haruldast kirikuvara.
Olin Madonnat juba eelmisel päeval näinud ja lummatud sellest, kuidas meister on suutnud anda kujule suisa ebaloomulikult malbe loomuse. Skulptuuri nägu peegeldab justkui Maria seesmist valgustatust.
Tuulte meelevallas
Reisiprogrammi oli lisatud ka Fårö saare ja Stockholmiga sama Mälari järve ääres paikneva 6000 elanikuga Sigtuna külastus. Meretuultele avatud 600 elanikuga saarel arvatakse kiriku algusajaks 14. sajand.
Sealsesse kirikuaeda on maetud legendaarne rootsi lavastaja ja stsenarist Ingmar Bergman (1918–2007). Tema filmidest tuntumad on «Maasikavälu», Sügissonaat», «Fanny ja Alexander».
Maailmakärast eemaletõmbunud paarkümmend aastat saarel elanud suurmehele on paigaldatud tema enda soovil vaid tagasihoidlik mälestuskivi. Saarel paikneb ka tema stuudio, mille kõrval asuvas majas puhkab suviti Käbi Laretei.
Kesk-Rootsi vanim kaubanduskeskus Sigtuna võlub tänapäeval oma kitsaste tänavate ja väikeste puumajadega. Linn on asutatud 11. sajandi alguses, seal on paiknenud piiskopi ja kuningate residents. 1187 põletasid linna tõenäoliselt eestlased, linn taastati, kuid kaotas oma tähtsuse.
Sigtunas on mitu kirikut, punastest tellistest Maria kiriku on rajanud dominikaani mungad ja suures osas on säilinud tema 13. sajandist pärit väljanägemine.
Võrratuid elamusi pakub ka sealne loodus, eriti Lummelunda koopad Gotlandil ja raukarid ehk merevoogude poolt voolitud suured kivikujud Fårö idakaldal. Kes reisi Rootsi suurimatele saartele ette võtab, ei kahetse kindlasti.

Rita Puidet