Haljala koguduse uus päev
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudised / Number: 28. juuni 2006 Nr 29 /
1. juunil täitus õp Margit Nirgil aasta
Haljala hingekarjase ametis, millega ta on suutnud paljudele kohaliku kiriku
lävepakku madalamaks muuta ja ühtlasi tõestada oma sobivust Püha Mauritiuse
koguduse õpetajaks.
«Sa ainult vaata, kui tublid abilised mul
on,» tutvustab Margit Nirgi kiriku korrastustöödesse aega ja tahtmist
panustavaid talgulisi. Füüsiliseks tööks kohastes riietes õpetaja lausa särab
oma tööväge juhtides, mobiiltelefonitsi sõnumeid vahendades ei pea ta paljuks
tehtavale ka ise käsi külge panna. Tundub, et karjase ind muuta kirik ja selle
ümbrus kauniks on seltskonna jäägitult kaasa tõmmanud.
Äsja said kirikupingid põhjalikult
küüritud, meetreid pikk ja raske vaip on mitme mehe ühisjõul kirikuesisele
vinnatud ning aastatega kogunenud tolmu kättesaamiseks käiakse kohalikust
koolist tolmuimejat laenutamas.
Kui mehed müttavad kirikut puhastades, on
mitu naist ametis kirikut ümbritseva surnuaia riisumisega. Samal ajal käib
lilleseadja kompositsioone kooriruumi sättimas. Kogu seda sahmimist kiriku ees
ja sees seirab hindavalt ning pisut üleolevalt õpetaja Nirgi kass Grethe, kes, paraja päikeselaigu leidnud, unustab
maailmakära, jäädes pikkadeks hetkedeks rahupeegeldava näoga mediteerima.
Eesti Kiriku Haljalas käimise ajal (7.
juuni) olid koguduse mõtted lähenevate tähtpäevade juures: surnuaiapühad,
leeripüha ning Haljala kihelkonna 765. aastapäev.
Staatus: maa sool
«Tunnen, et olen koju jõudnud, olen ju
virumaalane,» põhjendab Margit Nirgi sümpaatiat Haljala koguduse vastu, kus ta
kuni korralise õpetaja valimiseni on õpetaja kohusetäitja, olles lisaks
hooldajaõpetaja Käsmus, kus jumalateenistused on kaks korda kuus, ning teenides
kaks korda aastas Esku kabelis.
Aastaga koguduses omainimeseks saanud, on
ta kohalikus gümnaasiumis religiooniloo ning kunstiajaloo õpetaja ja valla
haridus- ja kultuurikomisjoni aktiivne liige.
Haljala kogudust nimetab ta kasvavaks. Kui
hetkel on statistika järgi vaid 31
annetajaliiget, siis nn koguduse sõprade ringi suurus lubab prognoosida
koguduse kasvu.
«Oleme õp Nirgiga väga rahul. Ta on aidanud
sõna otseses mõttes madaldada kiriku lävepakku, teha rohkem aastaga, kui mõni
ehk kümne aastaga,» kinnitab Eesti Kirikule Haljala volikogu esimees Leo Adel.
Head koostööd koguduse ja omavalitsuse
vahel rõhutab ka Haljala vallavanem Jüri Sikkut, kelle sõnul püüab vald teha
kõik endast oleneva, et Haljala kirik kui muinsusväärtus ning vaimutempel saaks
taas korda ning oleks tagatud selle püsimine.
Möödunud aastal leidis vald oma
ressurssidest kiriku toetuseks 60 000 krooni ning sel aastal on menetluses
lisaeelarvest 20 000 krooni. «Proportsionaalselt on see suur summa, sest eks
vallal oleks neid auke teisigi, kuhu raha panna,» selgitab vallavanem. Pärl,
mis jäetud tuhmuma
Kui selline mulje jäi Haljala Püha
Mauritiuse kirikust veel aasta tagasi, siis tänane seis on lootustandvam:
põlengust (1998. aastal, tuli pääses lahti koori peal asuvast elektriorelist)
tulnud tahm on suudetud osaliselt maha pesta, aukliku katusekatte
väljavahetamiseks on rahalootust ning kui juba vettpidav katus peal, saab ehk
jagu ka seinu osaliselt katvast seenest.
Hoolimata seigast, et muinsuskaitseametnike
hinnangul kuulub kirik Eesti halvimas seisukorras pühamute hulka, toimuvad
kojas regulaarselt teenistused (talvel selleks seatud talvekirikus).
Arusaadavalt on kirik ka kesksel kohal
Haljala kirikukihelkonna 765. aastapäeva pidustusel.
Tunnid koguduses andsid veendumuse – Jumal
on kinkinud Haljala kogudusele uue lootuskülla päeva, mille kulgemisest –
õnnestumistest ning võimalikest tagasilöökidest saab kindlasti lugeda ka
edaspidi Eesti Kiriku veergudel.
22. juulil algusega kell 10 tähistatakse
Haljalas kihelkonna 765. aastapäeva.
Liina Raudvassar
