Helme kihelkonna lõunapiiriks on Eesti-Läti riigipiir. Riigi- ega keelepiir ei takista helmelasi jagamast palveosadust lõunanaabritega. Kontakt on leitud Ergeme ja Karki kogudusega.

Ergemet ja Helmet seovad ühised ajaloolised kannatused. Mitmed Liivimaa pinnal peetud sõjad on laastanud meie kirikuid. Viimane suur sõda jättis mõlema koguduse kirikud varemetesse. Ergeme kogudus peab jumalateenistusi kogudusemajas.

Ergemest paarkümmend kilomeetrit Ruhja poole on Karki. Endine Ergeme abikogudus iseseisvus 1994. aastal, 1999 hakati ehitama kirikut, mis sai valmis ning pühitseti 2002. a. Tegemist on kauni valge puukirikuga, mis teretab rahvast ilusa puutorniga. Kirik ei ole väga suur, hoones on 70–80 istekohta, kuid selle paiga jaoks on ta väga sobiv ja armas. 

Kahes emakeeles korraga

Helme koguduse suhtlemine lõunanaabritega algas kolm aastat tagasi. Alustasime meilide vahetust Ergeme ja Karki koguduse õpetaja Magnus Olssoniga. 2004. a novembris külastasid Ergeme koguduse esindajad esimest korda Helme kogudust. Jumalateenistusel Helme kirikus jutlustas Magnus Olsson ja sõbrad laulsid mõne lätikeelse laulu.

2005. a kevadel käis artikli autor Lätimaa sõpradel külas. Viibisin jumalateenistustel Ergemes ja Karkis ning teenisin kaasa armulaua jagamisel. Sama aasta sügisel külastasime väikese delegatsiooniga Ergeme kogudust. Kaks Tõrva daami, Leida Sõlg ja Laine Sohlmann, laulsid jumalateenistusel. Teenisime kohaliku õpetajaga kahekesi. Tookord olin saatnud oma jutluse ingliskeelse teksti juba varem Magnus Olssonile. Nii sain jumalateenistusel jutlustada eesti keeles ja tema läti keeles. Samuti lugesime usutunnistust kumbki oma emakeeles, mõne palve saime lausuda kahes keeles korraga.

Ühine saatus

Pärast pooleteise aasta pikkust pausi kohtusime taas 20. mail. Seekord andsime Tõrva laulukooriga kontserdi Karki kirikus. Tõrva rahvakoor ja naisansambel Klassik esitasid jumalateenistusel Maie Kala dirigeerimisel laule nii eesti kui ka maailma muusika repertuaarist. Jumalateenistusel teenis õpetaja Guntis Kalme, sest Magnus Olsson on asunud teenima Limbaži kogudust. Karkis kaasati mind armulaua jagamisele ja paluti eesti keeles õnnistada kogudust.

Jutluses tõi Guntis Kalme esile eestlasi ja lätlasi ühendavaid jooni. Ta meenutas tänumeelsena 1919. a lahinguid just Lätimaa pinnal, kus Eesti väed aitasid tõrjuda sakslaste rünnakuid, kaitstes nii Eesti ja Läti vabadust. Õlg õla kõrval on meie rahvad seisnud ka hiljem, vabanemaks Nõukogude okupatsiooni alt.

Nii võime üksteist nimetada õdedeks-vendadeks, hoolimata oma rahvuslikest ja keelelistest erinevustest. Ja kui me üheskoos seisame Jumala, meie kõikide ühise taevase Isa palge ees ühiselt palvetades, lauldes ja ülistades, siis me kuulume kristlike õdede-vendadena ühte Jumala laste perekonda.

Pilk lõunanaabrite poole

Seda ühtekuulumist me kinnitame üksteisele oma kohtumistel ja ühistel jumalateenistustel. Kinnitame üksteise usku. Tunnetame Jumala armu kõikeületavust.

Kuigi Ergemes ja Karkis vaimulikud vahetuvad, ei sega see meie omavahelist suhtlemist. Karkis juhib kogudust Girts Kalnins, kes 1990ndatel aastatel otsustas sinna rajada kiriku. Praegu õpib ta Riia Luterlikus Akadeemias. Tema korraldas meie koorile lahke vastuvõtu. Ergeme koguduski on leidnud jumalateenistusi pidama uue vaimuliku – Guna Jostsone. Teda nimetatakse evangelistiks.

Eestimaa kogudustel on elavad sidemed Põhja- ja Lääne-Euroopa sõpruskogudustega, aga südantsoojendav on jagada palveosadust ka kõige lähemate lõunanaabritega.    

Arvo Lasting,

Helme koguduse õpetaja