Iga päev koos sinuga

Oktoober on Raadio 7 sünnipäevakuu.

Viieteistkümnendat sünnipäeva tähistati erilise pidulikkusega nelipühi kiriku konverentsikeskuses Toompea jalamil. Peeti meediakonverentsi, tänati tegijaid ja võeti vastu tervitusi, esitleti Allan Lauri raamatut «Olen õnnega koos», söödi sünnipäevatorti ja kuulati Robirohu kontserti.
Võimalus toetada
1993. a suvel pidasid Rootsi Kristlike Raadiote Liidu (IBRA) inimesed läbirääkimisi Eesti Raadioga, et teha eestikeelseid evangeeliumikuulutuse saateid. Läbirääkimistel osales Kanadast kodumaale naasnud nelipühi kiriku pastor Allan Laur, kes kutsus töögruppi senise Eesti Raadio toimetaja Helle Aani.
Kaks aastat hiljem alustati iseseisva jaamana ja 1999. a regionaalse raadiojaamana. Praegu on Raadio 7 levialas 67% Eestimaast ja raadiojaam on «iga päev koos sinuga», nagu ütleb nende tunnuslause. Saated on kuulatavad ka Interneti kaudu aadressil www.raadio7.ee.
Kristliku raadiojaama leviala suurendamine sõltub uutest saatjatest. Nende soetamine aga rahast, mis peaasjalikult tuleb annetustest. «Oleme harjunud, et raadio kuulamiseks piisab aparaadi sisselülitamisest. See, et kuulajad saavad jaama tegevust annetustega aidata, on ikka veel paljudele uudiseks,» nendib raadio programmijuht Helle Aan ning on tänulik iga eestpalvetaja ja toetaja eest.
Ööpäevaringselt eetris kõlavad saated nõuavad Helle Aani sõnul tegijailt «sotsiaalse vastutuse võtmist».
 Oma saateminutid
Koos abikaasaga viibis raadio sünnipäevapeol ka Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam, kes reedeti kõneleb kuulajatega saates «Halloo, Brüssel!».
Tunne Kelam nimetab võimalust juba neli aastat kord nädalas eetris olla «privileegiks, mida ükski teine meedia ei paku». Konverentsi lõppedes tulid paljud inimesed «raadiohääle» juurde avaldama oma toetust ja tunnustust.
«Ma olen väga tänulik, et olen saanud rääkida. See on võimalus kõnelda oma isiklikest elamustest vabas ja sõltumatus raadiojaamas, kristlikus peale selle. Kuulajatelt olen saanud väga üllatavaid vastukajasid. Selgub, et mõni inimene kuulab reedehommikuti just seda saadet,» lisab Tunne Kelam muheledes. «Ühe poliitiku jaoks on üsna tähtis saada tagasisidet.»
Vajame hingetoitu
Tunne Kelam leiab, et Eesti kahel kristlikul raadiojaamal on meediaturul alternatiivne roll täita. «Meil on väga palju juttu füüsilisest näljast ja vaesusest, aga peaaegu üldse pole juttu vaimsest vaesusest, mille all meie väliselt värvikas meedia kannatab. Inimesed vajavad tegelikult hingetoitu, nad vajavad meeldivaid ja ülesehitavaid elamusi. Kas või Raadio 7 esitatud «Lõputa lood», kus pered kõnelevad oma kokkusaamisest ja kooselust – see on midagi väga liigutavat ja alati kuulatav saade.»
Selles oleme ühel meelel, et kristlikul meedial on kohustus inimestele meenutada elu püsiväärtusi. Selles rollis ei saa kaasa minna raha ega kuulajate arvuga. Kristlik meedia ei paku teravaid elamusi, vaid midagi palju sügavamat ja «see on see, mille järele meie inimestel kõige suurem nälg on», usub Tunne Kelam.
Kui Tunne ja Mari-Ann Kelam esmaspäeviti hommikul kell viis oma kodust lennujaama poole teele asuvad, kuulavad nad autos Raadio 7 saateid. «Sageli just sel ajal tulevad eetrist Piibli tõlgendused õpetaja Aare Kimmelilt, neid on alati väga huvitav kuulata ja need saadavad meid ilusasti Eestimaalt ära.»

Sirje Semm