Igal inimesel on õigus elada vägivallavabas ja toetavas keskkonnas

Kui võtta statistiliselt, on pea igaüks meist olnud ühel või teisel hetkel tunnistajaks olukorrale, kus suhte osapooled lahendavad arusaamatusi vägivallaga. Mis on lähisuhtevägivald? Mida vägivalda kogeva inimese juures märgata? Kuidas sellise kahtluse korral edasi tegutseda?

2023. aastal registreeriti politseis 10 900 lähisuhtevägivalla juhtumit, millest ligi 3300 osas alustati kriminaalmenetlus. Neist ligi 40 protsendil olid vägivalla juures ka lapsed, kes kas nägid seda pealt või olid kannatanud. Päevas sai politsei keskmiselt 30 teadet lähisuhtevägivallast, kuid aasta lõpus, pühade ajal oli see number veel suurem.

Põhjuseid, miks muututakse suhtes vägivaldseks, on keeruline konkreetselt välja tuua, sest teise inimese vastu käe tõstmine ei olene sotsiaalsest taustast, vanusest, soost, rahvusest või mõnest muust parameetrist. Vägivalla mõju ulatub alati kaugemale nähtavast füüsilisest osast, sest taustal on ka emotsionaalne väärkohtlemine, manipuleerimine, isolatsioon, solvamine ja kontrollimine. Sageli esinevad kõik vägivallavormid korraga, mis teeb olukorra veelgi keerukamaks.

Taolise suhte tunnuseid märgata on sageli keeruline, sest välisilme võib petta. Verevalumeid saab peita ning luumurru või traumade põhjuse kohta muud väita. Veelgi keerulisem on teinekord märgata, kui kedagi vaimselt ja emotsionaalselt väärkoheldakse, sest inimese hinge pole lihtne näha ja tema tõelisi läbielamisi teavad vaid vähesed. Küll aga võivad sellisest kohtlemisest märku anda näiteks närvilisus, pinges olek, madal enesehinnang ja stressireaktsioonid üsna tavalistele olukordadele. Sellisel juhul soovitan alati proovida inimesega rääkida, teda kuulata ja vajadusel abistavat kätt pakkuda.

Samas tuleb meeles pidada, et vägivallatseja võib kontrollida inimese igapäevaelu, näiteks teda jälitades, tema tegevust piirates või majanduslikku sõltuvust tekitades. Tihti isoleeritakse inimene perekonnast, sõpradest, koolist või töötamisest ning kontrollitakse tema pangakontot ja raha. Sellises olukorras on raske abi ja toetust otsida.

Seksuaalne vägivald on igasugune nõusolekuta seksuaalvahekord, selle katse ning samuti soovimatud seksuaalse alatooniga märkused või sellise teoga ähvardamine. Isegi abielus olles peab seksuaalvahekord toimuma osapoolte nõusolekul.

Kõik eelnimetatud vägivallaliigid võivad esineda nii abikaasade, elukaaslaste kui ka laste või kasulaste, vanemate ja vanavanemate või teiste lähisugulaste vahel.

Vaimulikud – usaldusväärsed toetajad

Ühiskonnana seisame silmitsi väljakutsega, kuidas lähisuhtevägivalda paremini märgata ja ennetada. Selles olulises ülesandes on tähtis roll ka vaimulikel, kes saavad aidata tõsta teadlikkust probleemist oma kogudustes. Oluline on julgustada avatud dialoogi ning jagada informatsiooni vägivalla märkamise ja ennetamise kohta. See aitab murda vaikimise kultuuri ning julgustada inimesi aktiivselt sekkuma, kui nad kahtlustavad, et keegi võib olla vägivalla ohver.

Vaimulikud on usaldusväärsed toetajad, kelle poole inimesed pöörduvad keerulistel aegadel. Nende teadmised ja kogemused võivad olla abiks nii ohvritele kui ka vägivalla toimepanijatele, kes otsivad muutust oma elus. Oluline on luua tugisüsteem, kus vaimulikud on valmis abistama ja suunama inimesi spetsialistide poole, kes oskavad pakkuda konkreetset abi. Vaimulikud saavad olla sillaks kogukonna ja professionaalsete teenuste pakkujate vahel ning olla eeskujuks tervislikes suhetes ja konfliktide lahendamises, kutsudes üles austusele, hoolivusele ja vastastikusele mõistmisele.

Tähtis on luua tugev koostöö politsei, ohvriabi, sotsiaaltöötajate ja teiste spetsialistidega, et tagada ohvritele kiire ja adekvaatne abi.

Oluline on mõista, et iga inimene on väärtuslik ning tal on õigus elada vägivallavabas ja toetavas keskkonnas.

Vägivallatseja vastutab ise oma käitumise eest ning teda tuleb julgustada otsima abi vägivallast loobumiseks.

Kust saab abi?

• Kui sinu elu on ohus, helista kohe 112. Politseile saab avalduse esitada internetis.
• Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefon 116 006 pakub kriisinõustamist ööpäevaringselt. Välismaalt helista +372 614 7393. Ohvriabi veebilehelt palunabi.ee saab nõu muu hulgas tekstivestluses.
• Sotsiaalkindlustusameti emotsionaalse toe ja hingehoiu telefonilt 116 123 saab emotsionaalset tuge iga päev kell 10–24. Hingehoidjad on samal liinil kättesaadavad kell 16–24.
• Abi on olemas ka vägivalla toimepanijale. Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini  660 6077 nõustajad toetavad, pakuvad turvalist ja hinnanguvaba ärakuulamist ning õpetavad oskusi vägivaldse käitumise ennetamiseks.
• Vajadusel pöördu naiste tugikeskuste poole, kontaktid leiad sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Sotsiaalkindlustusamet on loonud lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamise e-kursuse, mida kõigil on võimalik Digiriigiakadeemia veebilehel tasuta läbida, et suurendada mõistmist lähisuhtevägivallast ning teadmist, kuidas sellises olukorras käituda.

Martin Kreitsman

politsei- ja piirivalveameti kogukonna politseitöö grupi ekspert

https://www.palunabi.ee/et/e-kursus-lahisuhtevagivalla-juhtumite-lahendamine

Kommentaarid

Millne on politse- ja piirivalveameti (PPA) ja EELK vaheline koostöö lähisuhtevägivalla vastu võitlemisel?

PPA kaplanaadi juht õp Valdo Lust: 2017. aastal kohtusime EELK peapiiskopi juures PPA esindusega. Kohtumisel koorus välja ühine tegevuskava perevägivalla ennetuseks ja märkamiseks. Projekti eestvedamise võttis enda kanda tollane politseikaplan Tõnis Kark. EELK ja PPA ühisprojekt sai nimetuseks „Vägivallatu pere“.

Selle aasta septembris kohtusime taas ning ühiselt otsustati kunagi alustatud projektiga pisut erinevas võtmes edasi minna. Täna on lehelugejal võimalus saada informatsiooni meie PPA hea spetsialisti Martin Kreitsmani sulest. Vaimulike konverentsi (23.–24.01 – toim.) kavas on PPA kogenud praktiku Karin Visnapuu ettekanne. Nende pöördumiste  eesmärk on tõsta teema tähelepanu alla, et me oskaksime märgata ja ära tunda lähisuhtevägivalda ning teaksime ka seda, mis abi on siin meil olemas. Tahaksin tänada kõiki vaimulikke, kes antud teemale südamega kaasa elavad ja mõtlevad.

Tuleb murda vägivalda summutav vaikus

Eelmise aasta 11. oktoobril avaldas statistikaamet ulatusliku suhteuuringu tulemused, millega 2021. aastal koguti infot vaimse ja füüsilise ahistamise, kiusava jälitamise ning varjatud vägivalla kohta inimsuhetes koduseinte vahel, aga ka tööl, koolis ja mujal. Uuringu sihtgrupiks oli ligikaudu 16 700 juhuvalikuga leitud 18–74aastast Eesti elanikku. 

Tulemused olid šokeerivad. Selgus, et lausa 41% naistest on elu jooksul paarisuhtes vägivalda kogenud. Naistest 39% on kogenud vaimset, 13% füüsilist (sh ähvardamist) ja 9% seksuaalset vägivalda. Keskmisest rohkem on vägivalda kogenud noored naised vanuses 18–29 ja kõige vähem naised, kes on juba vanemas eas (65–74 eluaastat). Meestest on elu jooksul paarisuhtevägivalda kogenud 33% vastanutest. 32% meestest on paarisuhtes kogenud vaimset, 8% füüsilist ja 1% seksuaalset vägivalda. Kõige rohkem on vägivalda kogenud nooremad mehed vanuses 18–29 eluaastat (39%), kõige vähem aga vanemad mehed vanuses 65–74 eluaastat (24%). 

Olen pidanud loomulikuks, et kristlane, kes järgib eeskujuna Jeesust, ei ole suhtlemises ega suhetes vägivaldne. Statistikaameti uurimus kahjuks seda ilusat veendumust ei kinnita. Statistika pigem kinnitab seda, et igal pühapäeval istume kirikupingis koos koguduse liikmetega, kaaskristlastega, kelle suhtes on tarvitatud vähem või rohkem regulaarselt usalduslike lähikondlaste või isegi kõige lähemate pereliikmete poolt vägivalda. Raske on leppida reaalsusega, et suure tõenäosusega puutun aeg-ajalt kokku sellistegi kaaskristlastega, kes on ise oma lähedastega vägivaldsed. Selline kuritarvitamine võib olla füüsiline, emotsionaalne, psühholoogiline, seksuaalne, majanduslik, vaimne, virtuaalne. Loend ei ole lõplik. 

Meil tuleb ka kirikus murda lähisuhtevägivalda ignoreeriv ja summutav vaikus. Igasugune vägivald ja kuritarvitamine tuleb selge sõnaga Piiblile toetudes hukka mõista. Alles siis saab järgneda tervenemine. Kõik maailma luterlikud kirikud, kes vägivalla küsimust on pühakirja valgusel arutanud, on jõudnud ühele seisukohale – Piibli tõlgendamine lähisuhtevägivalla õigustamiseks on väär ja toetab pattu. Ma ei näe, et Eesti luterlased saaksid jõuda mingile teisele järeldusele. Igasugune väärkohtlemine peab olema iga kristlase jaoks vastuvõetamatu, sest eirab Jeesuse üleskutset üksteist armastada (Jh 15:17). Valu, mida tahtlikult oma pereliikmetele usu või armastuse ettekäändel põhjustatakse, ei ole see usk ega see armastus, mida Jeesus meilt ootab või meile eeskujuks seab.

Urmas Viilma

peapiiskop